Kui peaminister Andrus Ansip tõotas mullu aprillirahutuste järel mässus osalenutele karme vanglakaristusi, siis Viru ja Harju maakohtu otsustest selgub, et enamik süüalustest pääses tingimisi karistusega.
Enamik aprillimässu osalisi sai tingimisi karistuse
17. detsember 2008, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas rahutuste ajal korda rikkunute süüasjadega tegelenud Põhja ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja sõnul lähtus prokuratuur süüdistatavatele karistuste nõudmisel nende sooritatud kuriteo raskusastmest ning süüaluse taustast. «Süüasja menetlemisel peab prokuratuur arvesse võtma eeluurimisel kogutud konkreetsed tõendid,» ütles Kivioja.
Nii nõudiski prokuratuur enamikule mässu ajal õigusrikkumisi sooritanud isikutele tingimisi karistusi, võttes arvesse, et suurem osa neist oli varem kriminaalkorras karistamata, kuriteod seisnesid pisivargustes ning samuti oli süüdistatavate hulgas alaealisi.
Kivioja sõnul näeb karistusseadustik massilise korratuse ajal sooritatud süüteo eest ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse ning sellest lähtuvalt ei saa tingimisi karistusi pidada ülemäära leebeteks.
«Rahalisi karistusi ehk kergeimat karistusmäära nõudis prokuratuur üksikutele. Tingimisi vangistuse saanud noortel tuleb aga viibida teatud perioodil kriminaalhooldaja järelevalve all ja iga uus õigusrikkumine sellel ajal võib lõppeda reaalse vangistusega,» märkis Kivioja.
Tema sõnul lahendati enamik süüasju kokkuleppemenetluses ning süüdistatavad tunnistasid rahutuste ajal sooritatud õigusrikkumisi. «Oli nii neid, kes toimunut siiralt kahetsesid, kuid ka neid, kes üritasid oma tegevusele õigustust otsida ja tõid välja poliitilisi aspekte,» ütles Kivioja.
Tema sõnul oli ka neid, kellele mässus osalemine lõppes reaalse vangistusega. Peamiselt oli tegemist süüdistatavatega, kellel oli varasemast ajast tingimisi karistus või kes jätkasid ka pärast rahutusi kuritegude sooritamist.
Kivioja tõi näiteks 20-aastase Sergei Tablitski, kelle kohus saatis tänavu juunis mässus osalemise ja hiljem sooritatud jultunud tänavaröövi eest kolmeks aastaks ja viieks kuuks reaalselt vangi.
Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel tegi politsei kuriteoepisoodide suurt arvu arvestades kuritegude avastamisel väga head tööd ning õigusrikkumised said hästi tõendatud. Sellest annab aimu ka süüdistatavate käitumine, sest vaid mõni üksik jäi tõenditega tutvumise järel oma süüd eitama, enamik aga tunnistas tehtud korrarikkumisi.
Harju maakohtus on menetluses veel vaid üks massilise korratuse ajal sooritatud kuriteo süüasi. Tegemist on 20-aastase Antoni ja 24-aastase Valteri kaasusega, milles noormehi süüdistatakse mullu 26. aprilli õhtul politseinikele vastuhakkamises.
Süüdistuse järgi võttis Anton Vabaduse väljaku nurgal kõnniteel maast üles politseinike poolt rahva laialiajamiseks lastud suitsugranaadi ning viskas selle tagasi korrakaitsjate suunas. Samuti võttis noormees Pärnu maanteel Westmani poest 22 pudelit õlut ja purustas Väike-Karja tänaval asuva ettevõtte akna.
Valter hakkas süüdistuse järgi Tõnismäel vastu korrakaitsjatele, kelle suunas loopis rahvusraamatukogu esiselt maast korjatud kive. Samuti osales noormees Eesti riigilipu süütamises, Tõnismäe bussiootekoja lõhkumises, Kosmose kino fassaadi purustamise katses, Westmani äri rüüstamises, Woodstocki baari ründamises ning Pärnu maanteel asuva kioski ning Olympic Casino fassaadi purustamises.
Politsei pidas mullu 26. ja 27. aprillil rahutuste tõttu kinni 463 isikut, kellest 272 osas lõpetati kriminaalmenetlus süüdistust esitamata.
Massilise korratuse ajal sooritatud kuriteo paragrahviga saatis Põhja ja Viru ringkonnaprokuratuur kohtusse arutamiseks 89 kriminaalasja, millest 85 osas on detsembri keskpaigaks olemas ka jõustunud kohtulahend. Harju maakohus on arutanud 80 ja Viru maakohus üheksa süüasja.
Kohtud tegid mässus osalenutele 71 juhul otsuse kokkuleppemenetluses, 13 juhul lühimenetluses ning viiel juhul üldmenetluses. Üldmenetluse süüasjadest on jõustunud kolm, kokkuleppemenetluse kaasustest 69 ning lühimenetluse asjadest kõik 13 otsust.