Riigikontrolli täna avaldatud aastaaruandes viidatakse riigieelarve koostamisel esinevale infopuudusele ja sellele, et ministeeriumites isikkoosseisu pealt toimuv kulude kokkuhoid seab löögi alla Euroopa Liidu tõukefondidest saadava raha kasutamise.
Riigikontroll: valitsus ilustab üldist pilti
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
13. oktoober 2011, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaaruanne nendib, et ehkki ministeeriumid tõid oma 2010. aasta tegevuskava täitmise aruannetes välja saavutamata jäänud olulised eesmärgid ja tegevused, on riigi 2010. majandusaasta tegevusaruandes juttu vaid paarist ministeeriumide esitatud murest või probleemist.
«Ainult positiivse väljatoomine loob valitsuse tegevusest kallutatud pildi ja tähendab, et riigikogul ja avalikkusel pole usaldusväärset infot valitsuse tegevuse hindamiseks,» kirjutab riigikontrolli. «Samuti, kui maksumaksjad ja riigikogu ei saa täielikku teavet, mida valitsus riigi rahaga teeb, on neil keeruline sekkuda ka raha kasutamist puudutavatesse aruteludesse ja otsuste langetamisse.»
Tegevuskava täitmise aruanne on rahandusministeeriumi hinnangul olulisimaid infoallikaid, mida kasutatakse järgmiste aastate riigieelarvete koostamisel. Samas ei leidnud riigikontroll viie ministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahelistest 2011. aasta riigieelarve läbirääkimiste materjalidest ühtegi viidet tulemusinfo kasutamisest eelarveliste valikute langetamisel.
«Samuti näitab 2011. aasta sügisel avaldatud sõltumatu uurimus, et Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed ei kasuta eelarveliste otsuste langetamisel ja arutamisel tulemusinfot,» nendib riigikontroll.
Näiteks hindab haridus- ja teadusministeerium 2010. aasta tegevuskava täitmist rahuldavaks, kuid leiab, et piiratud ressursid ja vähendatud koosseis on seadnud piirangud tulemuste saavutamisele kogu oodatud mahus. «Nenditakse, et avaliku sektori kulude kärpimisest tulenevad haldussuutlikkuse probleemid pärsivad Euroopa Liidu tõukefondide kasutamist,» seisab aruandes.
Haldussuutlikkuse muredele viitavad riigikontrolli teatel mitme teisegi ministeeriumi aruanded, kus kõneletakse tõukefondide kasutamise takerdumisest, õigusaktide väljatöötamise viibimistest jms. «See aga avaldab otsest negatiivset mõju n-ö päris elule, riigi võimekusele pakkuda teenuseid, saavutada eesmärke ja viia ellu tegevusi,» teatab riigikontroll oma aastaaruandes.
Avalik sektor peab kahtlemata töötama efektiivselt ja otsingud efektiivsuse suurendamiseks ei tohi katkeda, kuid on keeruline uskuda, et ministeeriumide eelarve on lõpmatult veniv kummipael, mille arvel saab ellu viia kõikides arengudokumentides kirjapandu, pakkuda kvaliteetset avalikku teenust, analüüsida senise tegevuse mõju ja viia ellu reforme, kritiseerib aruanne.