Riigikontroll tõdeb tänavuses aastaaruandes, et kehtiv perearstisüsteem ei toeta oma tööd hästi tegevaid arste.
Riigikontroll soovitab suurendada perearstide tulemustasu
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
13. oktoober 2011, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal lõppenud riigikontrolli audit näitas, et Eesti perearstisüsteem ei suuda täita tervishoiusüsteemis kõiki talle pandud ülesandeid, sest perearstid ei osuta alati kokkulepitud teenuseid, saadavad patsiente sageli põhjendamatult eriarsti konsultatsioonile ning süsteem ei taga kõigis piirkondades perearsti kättesaadavust.
Auditist selgus, et näiteks ühe levinuima kroonilise haiguse – kõrgvererõhktõve – korral on perearstid sageli saatnud patsiente kardioloogi juurde. Seejuures ei olnud see enam kui pooltel juhtudest põhjendatud.
Veel näitas audit, et kõikidest erakorralise meditsiini osakonda pöördunutest pöördus sinna põhjendamatult 14%. Need inimesed oleks võinud saada abi oma perearstilt. Patsientide sellise käitumise peamisteks põhjusteks olid teadmatus, et ka perearsti juurest võiks vajalikku abi saada, või usaldamatus oma perearsti suhtes, nendib riigikontroll.
«Vastupidi arvatule pöördus valdav osa patsientidest erakorralise meditsiini osakonda tavapärasel tööajal. Ainuüksi kirjeldatud kahe näite puhul ulatuvad perearstide tegemata töö tõttu kulud pea pooleteise miljoni euroni.»
Riigikontroll leiab, et perearsti tööajast peaks valdav osa kuluma inimeste ravimisele. Paraku näitab perearstide tööaja analüüs, et üle 20% tööajast kulub ülesannetele, mis ei ole patsiendi ja ravitööga otseselt seotud.
Järgnevatel aastakümnetel perearstide puudus ainult süveneb. Võrreldes praegusega on 20 aasta pärast Eestis 20% vähem perearste, kuna pensioniikka jõuab perearste rohkem, kui noori perearste juurde tuleb.
Riigikontrolli hinnangul ei motiveeri praegune perearstiabi rahastamissüsteem, millest ligikaudu 2% makstakse tehtud töö tulemuste järgi, kõiki perearste kvaliteetset teenust osutama.
«Selline rahastamine loob eelduse, et ilma eriliselt pingutamata teenitakse niisama palju kui arstiabi kvaliteeti oluliselt panustavad perearstid. Ka ei soodusta olemasolev rahastamisskeem perearste oma kvalifikatsiooni parandama.»
Seetõttu soovitab Riigikontroll suurendada perearsti rahastamisel tulemustasu osatähtsust ja luua perearstiabi kvaliteedi paremaks tagamiseks perearstide pädevuse kohustusliku
hindamise süsteemi.