Täna riigikogus vastu võetud töölepingu seadus ei taga Eestimaa Rahvaliidu hinnangul loodetud majanduskasvu ega kaitse töövõtjat, vaid loob väära illusiooni töösuhete kaitstud paindlikkusest.
Treial: töölepinguseadus ei taga majanduskasvu
17. detsember 2008, 19:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu fraktsiooni aseesimehe Mai Treiali hinnangul ei kehtesta uus töölepingu seadus töövõtja varalise vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab, vahendas erakonna pressiesindaja.
«Kahjuna käsitletakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis tähendab, et arvesse tahetakse võtta isegi tööandja saamata jäänud tulu ja panna töövõtja vastutama ka tööandja võlausaldajate ees,» sõnas Treial.
Treiali sõnul toob selline määramatus kaasa kindlasti aeganõudvaid kohtuprotsesse
ning suure ajakulu ja kalli õigusabi tõttu on töötajal ilmselt raske kohtus oma
õigusi kaitsta.
Tema hinnangul ei suuda töötaja kohtus olla võrdne partner ettevõtjale, kellel on paremad võimalused huvide eest seismisel.
Treial rõhutas, et uus seadus peab tooma töösuhetesse paindlikkust ja probleemide
otstarbekama lahendamise võimalusi, kuid täna vastu võetud eelnõu menetlemise käigus ei püütudki leida tööandjate ja töötajate huvide tasakaalu, seepärast jääb reform poolikuks.
«Kahjuks antakse uue töölepingu seadusega väärsignaal, nagu oleks töösuhted meil juba sedavõrd paindlikud, et riik ei peaks enam olulisel määral sekkuma,» lisas Treial.
Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul tuleb lähiajal üha rohkem tähelepanu pöörata
töötute täiend- ja ümberõppele.
Treial meenutas riigikogus toimunud «Inimarengu aruande 2007» arutelul professor Marju Lauristini, kes väitis, et Eestis on kaheksakordne erinevus selles, kui palju saadakse koolitust tippastmel ja kui palju tööjõustruktuuri alamal astmel.
Haridus peab lähtuma uut tüüpi majandusarengu mudelist, mis toob meid välja praegusest majanduslangusest.
See eeldab inimesi, kes ei ole mitte kitsa kutseharidusliku suunitlusega, vaid on teatud mõttes universaalsete oskustega.
«Mõelgem, kuidas saaksid töösuhted piisava, kaitstud paindlikkuse nii, et töötaja ei
peaks koondamisel, töötuksjäämisel tundma hirmu ega lootusetust,» sõnas Treial.