Harri Taliga: keskliit ei saa liikmeid värvata

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu praegune juht Harri Taliga süüdistab liikmeskonna kahanemises haruliitusid.
Ametiühingute keskliidu praegune juht Harri Taliga süüdistab liikmeskonna kahanemises haruliitusid. Foto: Artur Sadovski

Teie konkurent ametiühingute keskliidu juhi kohale Peep Peterson on öelnud, et ametiühingud on sügavas augus.


Ei ole. See on ühe inimese meelevaldne hinnang. Ametiühinguliikumine on mitmetasandiline. Keskliit pole midagi muud kui 19 juriidilist isikut. Kui tahetakse kriisist rääkida, siis kriis hakkab pihta ettevõtete ja haruliitude tasandil.

Peterson ütleb, et kohapeal ollakse nõrgad sellepärast, et keskliit ei aita.

Kui siiralt aus olla, siis haruliidud on iseseisvad juriidilised isikud, kelle tegevusse keskliit sekkuda ei saa. Kes keskliidu poole on muredega pöördunud, on meilt ka tuge ja abi saanud.

See kõlab tagantjärele reageerimisena. Äkki võiks keskliit, kus on parimad pead ja kõige rohkem ressursse, võtta initsiatiivi.

Väga hea. Ütlen kohe ressursside kohta. 2009. aastal laekus keskliidu süsteemis liikmemaksu suurusjärgus 49 miljonit krooni, sellest keskliidu eelarvesse jõudis 940 000 krooni.

Aga erinevalt haruliitudest on keskliidul teisi tulusid, te saate kinnisvaratulu.

Jah, sellel aastal on meie tulu 617 000 eurot ehk teisisõnu umbes üheksa miljonit krooni, aga ka see summa on oluliselt väiksem kui 49 miljonit.

Minu küsimus ei käinud niipalju raha kohta, vaid pigem, kas keskliit peaks ootama, et allpool midagi tekib, või olema ise initsiatiivide algatamise keskus, et ise tekitate midagi?

Ma ütlen veel kord, et vägisi ei saa keskliit kedagi millekski sundida.

Praegu on ametiühingute liikmete arv 30 000 ehk umbes viis protsenti töötajatest. Seda on liiga vähe selleks, et rääkida töötajate nimel.

Selles mõttes on jutt õige, et enamik töötajaid ei kuulu [ametiühingusse], see aga ei tähenda, et ametiühingud ei räägi töötajate nimel. Euroopa Liidus on põhimõte, et töötajate eest räägivad ametiühingud ja tööandjate eest räägivad tööandjate organisatsioonid.

Teine pool on filosoofilisem jutt ühinemisvabadusest, lihtsalt kui valitsus tahab teada töötajate arvamust, siis pöörduvad nad ametiühingute poole, aga mitte ei küsitle 550 000 ametiühingutesse mitte kuuluvat töötajat.

Kahtlemata, aga selle vastusega te ignoreerite probleemi. Sama trendi jätkudes pole teil kümne  aasta pärast enam ühtegi liiget. Te võite endiselt öelda, et räägite töötajate eest, aga kui keegi sinna enam ei kuulu, siis… see pole seis, mida saaks õigustada.

Ma ei õigustagi. Ärge saage minust valesti aru. Liikmeskonna suurendamine on kõige tähtsam teema. Küsimus on selles, kelle käes on võluvits, et seda suurendada. Keskliit ei saa üle haruliitude peade liikmeid värvata. Saame neid ärgitada, pakkuda neile koolitusi, ja seda on ka tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles