Valitsus kiitis heaks demineerijate osalemise NATO reageerimisjõududes

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demineerijate koolitus Tapa väljaõppekeskuses 2005. aasta novembris.
Demineerijate koolitus Tapa väljaõppekeskuses 2005. aasta novembris. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikogule arutamiseks otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti kaitsevägi 2009. aasta esimesel poolaastal NATO reageerimisjõududesse kuni 15 demineerijaga.


Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, teatas kaitseministeerium.

Demineerimismeeskonna ülesanne on lahingumoona ja lõhkevahendite kahjutuks tegemine. Kuna meeskonna koosseisus on lisaks demineerijatele ka julgestajad ja meedikud, on üksus võimeline madala riskitasemega operatsioonialal ka iseseisvalt tegutsema. Eesti kaitseväe demineerijad on varem edukalt tegutsenud rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis, olles teinud kahjutuks kümneid tuhandeid lõhkekehasid.

NATO kiirreageerimisüksus NRF-12 (NATO Response Force - NRF) on 5- kuni 30-päevases valmisolekus 2009. aasta esimesel pool-aastal.

NATO reageerimisjõud (NRF) on oluliseks instrumendiks NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema, mistõttu on NRF-i võimalikult suure võimekuse tagamine otseselt Eesti rahvuslikes huvides.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt. See tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-is osalenud 2005.-2006. aastal mereväe staabi- ja toetuslaevaga «Admiral Pitka», 2006. aasta teisel poolel demineerimismeeskonnaga, 2007. aasta esimesel poolel sõjaväepolitseirühmaga ning 2008. aasta teisel poolel mereväe miinijahtijaga «Admiral Cowan». 2009. aasta teisel poolel plaanib Eesti NRF-is osaleda miinijahtijaga «Sakala», 2010. aastaks valmistavad Eesti, Läti ja Leedu NRF-14 jaoks ette ühise jalaväepataljoni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles