TTÜ rektor: tudeng võiks töötada õpitavale erialale lähedasel alal

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Keevallik
Andres Keevallik Foto: Priit Simson

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik rääkis, et kõrgharidusreformi eelnõu võiks olla tudengite tööl käimise koha pealt mõnevõrra paindlikum, kuid valdavalt peaks tudeng ikkagi pühenduma õppimisele ning töö peaks olema õpitavale erialale lähedasel alal.

Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land leiab, et nii kõrgkoolis kui varasemates õppeastmetes tuleks soodustada noorte töölkäimist, kuna noored mehed on nagunii rohkem rahale ja tööle orienteeritud. Sedasi võiks neist rohkem gümnaasiumi ja ülikooli jõuda.

Keevallik ütles, et ei oska kindlalt vastata, kuidas võiks tööl käimise soodustamine mõjutada meeste arvu ülikoolis.

«Võibolla tõesti töötamine õppimise kõrvalt annab meestele rohkem võimalusi ennast realiseerida ja tunda ennast väärikamana, kui lihtsalt kellegi kulul õppides,» sõnas ta.

Veel tõi Land välja, et kõrgharidusreformi eelnõu ei soodusta õppimise kõrval töötamist, kuna õppekava täitmata jätmisel võib tudeng kaotada tasuta koha.

«See peaks olema mõnevõrra paindlikum,» kinnitas ka Keevallik. «Aga valdavalt tuleb kindlasti pühenduda õppimisele ja kui tööd teha, siis ikkagi õpitavale erialale lähedasel alal.»

Kuidas suhtuda sellesse, et õpilased ja üliõpilased käivad kooli kõrvalt tööl? «Nii ja naa. Positiivne on see, et nad teenivad ja õpivad paralleelselt ka tööl olles,» ütles Keevallik. «Teisest küljest, kui nad ei saa ikkagi keskenduda õppimisele piisavalt tõsiselt, siis tekivad probleemid. Tuleks otsida optimumi.»

Keevallik märkis, et see on siiski individuaalne.

«On niisuguseid tudengeid, kes ei õpi kõrgetele hinnetele, käivad tööl, aga kellest hiljem saavad väljapaistvad spetsialistid ja juhid,» rääkis Keevallik. «Teisest küljest on ülikoolidel vaja, et lõpetajad valiksid ka akadeemilise karjääri.» Selleks tuleks aga rohkem pühenduda just õppetööle.

Keevallik ütles, et ta ei ole täheldanud, et TTÜ-s oleks poiste hulk viimasel ajal vähenenud.

«Meil on tehnikateaduskondades poiste ülekaal suur, aga kui paneme siia juurde matemaatika-loodusteaduskonna ja sotsiaal- ja majandusteaduskonna, siis me jõuame olukorda, kus poisse ja tüdrukuid on pooleks,» rääkis Keevallik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles