Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus, selgub äsja valminud uuringust.
Riigiteenistuse juhte häirib otsustusprotsesside jäikus
21. oktoober 2011, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverentsil esitleti täna kahe uuringu tulemusi, milles uuriti tippjuhtide pühendumust ning asjatundlikkust. Mõlemad uuringud viidi Eestis läbi esmakordselt.
Hinnangutes oma tööd suunavale poliitilisele raamistikule ja avaliku teenistuse töökorraldusele olid tippjuhid läbivalt suhteliselt kriitilised, aga selle kui paratamatusega justkui leppinud.
Pikemas perspektiivis võivad poliitiliste otsuste ebapiisav läbimõeldus ning aeglus siiski pühendumust pärssivaks muutuda, tõdetakse TNS Emori läbi viidud uuringus.
Eriti rahulolematud olid otsustusprotsessi jäikusega ametite ja inspektsioonide peadirektorid. «Kes saab neid protsesse muuta kui mitte tippjuhid ise?» osutatakse uuringus.
Koostöös arenguruumi
Üheks lahenduseks otsustusprotsesside kiirendamisel oleks parem koostöö riigiasutuste vahel, kuid ka siin on arenguruumi veel küllaga. Kõige paremini sujub koostöö kantslerite tasandil, kuid üldiselt ei tunne Eesti avaliku teenistuse tippjuhid endid täna veel ühtse tervikliku meeskonnana. Enim pingeid tekitab arusaamade erinevus riigi strateegilistest eesmärkidest ja toimimispõhimõtetest. Vajadus senisest parema koostöö järele tuleb välja ka asjatundlikkuse uuringu tulemustest.
Pikas perspektiivis ohustab avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumust edasiste karjääriperspektiivide puudumine avalikus teenistuses – karjäärivõimalused vertikaalses plaanis jäävad napiks. Omapoolsete ettepanekutena tõid juhid ennekõike esile vajadust tippametnike rotatsioonisüsteemi väljaarendamiseks.
Kõrge pühendumus
Pühendumuse uuringust selgus, et avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus nii oma tööle kui avalikule teenistusele tervikuna on kõrge. Tippjuhtide pühendumuse tase on TNS Emori läbiviidud uuringu põhjal 78 (TRI*M-indeks), avalikus teenistuses on see keskmiselt 49, Eesti juhtide seas keskmiselt 63 ja Lääne-Euroopa juhtide seas keskmiselt 65.
Pühendumuses avalikule teenistusele on kõrgeim asekantslerite seas (78 protsenti) ja veidi madalam kantslerite (67) ning peadirektorite (64) puhul. Ametite ja inspektsioonide peadirektorid on tööga avalikus teenistuses ka veidi vähem rahul ja enam valmis kaaluma tööd erasektoris.
Kõrgelt hinnatakse rahulolu oma tööga (4,2 palli 5st) ning oma asutust tööandjana, veidi madalamalt aga oma asutuse edukust (3,5 palli) ja ametnike motivatsiooni (3,4 palli).
Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide seast suur enamik ehk 59 protsenti kuulub nn raudvara hulka, kes on oma organisatsioonile truud ja täidavad kohusetundlikult ülesandeid, kuid kelles puudub ind suuri asju käima lükata ja ellu viia. Samas edasiviijate, kes suudavad kolleege muutuste ellu viimiseks kaasa tõmmata, hulk on 19 protsenti. Pea iga kaheksas (13 protsenti) tippjuht kuulub aga ükskõiksete hulka, kes ei ole tööga rahul, ei tunne end tööandjaga seotuna, on pettunud ja loob negatiivset õhkkonda. Lääne-Euroopa juhtide seas on ükskõikseid kaks korda rohkem (27 protsenti). Edasiviijaid on Lääne-Euroopa juhtide seas aga veidi rohkem kui Eestis (22 protsenti).
Mure avaliku teenistuse maine pärast
Uuringus vaadeldi ka seda, mis tippjuhte nende töös motiveerib. Ilmnes, et suurim motivaator on võimalus teha olulist ja vastutusrikast tööd. Materiaalne pool on tippjuhtide jaoks vähem oluline, kuid rohkem oodatakse oma töö ühiskondlikku väärtustamist. Ka vabades kommentaarides väljendasid juhid oma muret laiemalt avaliku teenistuse maine pärast. «Et seda muuta, tuleks teadlikult otsida võimalusi, kuidas ise oma tegevuse positiivseid tulemusi rohkem esile tuua, et need jääks avalikkuses laiemalt kõlama,» leitakse uuringus.
Asjatundlikkuse uuring toob tippjuhtide tugevamate kompetentsidena esile õigusteadlikkuse ja ressursside juhtimise. Senisest enam oodatakse tippjuhtidelt sihtrühmade ja partnerite kaasamist strateegiliste valikute väljatöötamisse ning aktiivsust kõneisiku rolli täitmisel.
Tippjuhtide pühendumuse uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi TNS Emor ning selle käigus küsitleti Eesti avaliku teenistuse tippjuhte. Asjatundlikkuse uuringu eesmärk oli selgitada tippjuhtide kompetentsi taset poliitikute ning peamiste partnerorganisatsioonide esindajate hinnangute alusel. Uuringu viis läbi Faktum & Ariko.