Elatisvõlglaste elu muutub ebamugavamaks
19. oktoober 2011, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministri ettepanekul saadeti talle mitmeid ettepanekuid, kuidas võlglastelt elatusraha tulemuslikumalt kätte saada. Näiteks tehti ettepanek, et kohtutäiturid hakkavad maksuametit teavitama väidetavast väga madalast palgast, mille tõttu pole võimalik elatist maksta.
«Otsustasime sellekohaseid ideid koondada ka oma partneritelt, kuna puutusime praktikas kokku lihtsa võimalusega muuta võlgnikule ümbrikupalga maksmine eesmärgiga lastele elatise maksmisest kõrvale hiilida väga ebamugavaks,» rääkis justiitsminister Kristen Michal.
Ministri sõnul on selleks vaja kohtutäituritele luua võimalus suhelda oma töö raames maksuametiga. «Nii saab iga kord, kui keegi väidab, et lastele pole võimalik elatist maksta, sest saadakse selles sektoris ebatavaliselt madalat palka, ümbrikupalga kahtlusi kontrollida juba maksuamet. Seega on küsimus lihtsalt koostöös selle nimel, et lastele elatis makstud saaks ja sellest kõrvale hiilimine oleks väga ebamugav,» tõi ta näite.
Ministri sõnul tuli vastustena mitmeid analüüsimist väärivaid ettepanekuid. Näiteks juhtis üks Tallinna võlanõustaja tähelepanu sellele, et tuleks muuta lihtsamaks elatisvõlglaste puhul tagaseljaotsuse langetamise, mis leevendaks oluliselt elatise saajate täna ühte suuremat probleemi.
«Teine oluline mõte, mis pea igast vastusest läbi kumas, oli koostöö ja suhtlemise aspekt. Kõik osapooled leidsid, et selle probleemi lahendamise üheks aluseks on tihe koostöö ning infovahetus, mille tulemusena võlglased ei saaks enam hämada ega peita oma sissetulekuid,» nentis minister.
Lisaks eelnevale jäi justiitsministri sõnul vastuskirjadest kõlama arvamus, et tegeleda tuleks ka hoiakute muutmisega, kuna Eestis kipub endiselt valitsema arusaam, nagu oleks elatise maksmine või mittemaksmine vabatahtlik ja et sellest hoidumine on kuidagi ühiskonnas vastuvõetav tegevus.
Michal tõdes, et nii mõnigi laekunud ettepanek on tänaseks juba töösse rakendatud. «Näiteks üks rahandusministeeriumi ettepanek puudutas võlgnike tulumaksutagastuse arestimist, mida täna juba tehakse. Samas vääriks tänane süsteem kindlasti ülevaatamist ja vajadusel tõhustamist.»
Lisaks võttis käesoleva aasta alguses riigikogu vastu täitemenetlust efektiivsemaks muutvad seadusemuudatused, millest osa puudutab konkreetselt elatisvõlgnikke. Näiteks on muudatuste kohaselt võimalik erinevalt teistest nõuetest arestida lapse elatise nõude puhul kuni kolmandiku inimese sissetulekust, mis jääb alla palga alammäära. Varasemalt oli võimalik arestida vaid kuni pool miinimumpalgast. Samuti tõhustati pangakontode arestimise süsteemi.
Justiitsministeerium sai vastuseks oma kirjale ettepanekuid rahandusministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, advokatuurist, lastekaitseliidult ning võlanõustajate esindajalt. Järgmiseks analüüsib ministeerium saadud vastuseid ning valib välja kandvad ideed, mida edaspidi lastele elatist mittemaksvate isikute elu ebamugavaks muutmiseks ja seeläbi mittemaksjate aru vähendamiseks ellu rakendama hakata.