Liikluses kannatanute arv vähenes tublisti

Foto: Graafika: Silver Ait

Tänavu hukkus meie teedel ja tänavatel liikluses ligi poolsada ja vigastada sai avariides ligi 900 inimest vähem kui mullu.

Liiklusspetsialist Johannes Pirita hinnangul on eduka liiklusaasta põhjuseks politsei suurendatud liiklusjärelevalve. Politseiameti kinnitusel tõstsid nad tänavu märtsis liikluspatrullide töötundide arvu tavaliselt 7000–8000 tunnilt nädalas 10 000 – 12 000 tunnini ja nii on see siiani.

«Pakun, et liiklusohutuse paranemine on otseses seoses sellega, et politseipatrulle on teedel rohkem väljas,» ütles Pirita. «Nii et siinkohal sobib tõesti politseid kiita.»

Pirita sõnul on maanteedel sõites aru saada, et hulle kihutajaid on vähemaks jäänud. «Keegi meist ei tea ju, kas politseipatrull on järgmise kurvi taga või mitte, ja seepärast end tagasi hoitaksegi,» rääkis ta.

Pirita lisas, et nii kiire liikluskorra paranemine on seda positiivsem, et suur osa aastani 2015 koostatud riikliku liiklusohutuskava abinõudest – kiiruskaamerad jms – on Eestis siiani kasutusele võtmata.

Liiklusohutusprogrammi kohaselt peaks Eesti jõudma 2011. aastaks tasemele, kus liikluses hukkuks alla 130 ja vigastada saaks alla 3000 inimese aastas.

Tänavu ollakse nende eesmärkide täitmisele juba lähedal, sest liikluses vigastatute arv ei tohiks kuidagi ületada 2500 piiri. Viimasel kolmel aastal on see arv olnud alati rohkem kui 3000 inimest.

Hukkunute poolelt on lõppev aasta viimase kümmekonna parim. Senisel parimal, 2003. aastal hukkus liikluses 164 inimest. Viimasel kahel aastal on see kurb arv ulatunud kahesaja kanti. 2015. aastaks peaks Eesti plaani kohaselt jõudma liiklusohutuses tasemeni, kus aastas ei hukkuks üle saja inimese.

Liiklusekspert Pirita sõnul võib osa tänavusest edust kanda sellegi arvele, et Eestimaal polnud pikka perioodi, kus maanteed olnuks külmast libedad.