Ühe oma viimase tänavuse otsusena kiitis riigikogu heaks keskkonnaasutuste viimise ühe mütsi alla, mis tähendab peatset koondamisteadet kuni sajale looduskaitsealal töötavale inimesele.
Ametite liitmine võtab töö kuni sajalt inimeselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jaanuaril jõustuv seadus ühendab keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, riikliku looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse 1. veebruariks keskkonnaametiks.
Ümberkorralduste tõttu kaotab töö 70–100 ametnikku ja töötajat. Arvu 70 pakkus novembris parlamendi ees välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes osutas eelnõu seletuskirjale, mille järgi ei ole koondatavate ametikohtade hulk veel teada.
Ühendameti loomise projektijuhi Jalmar Mandeli sõnul võib aga tööta jääda umbes sada inimest, täpne arv ja nimekiri selguvat lähipäevil.
Ministeeriumi pressinõuniku Agnes Jürgensi hinnangul algavad koondamised jaanuaris, sest enne tuleb ära oodata seaduse jõustumine. «Need asjad vaadatakse inimene inimese haaval läbi,» ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Rita Annuse sõnul kulub koondamisele umbes kümme miljonit krooni.
Et kurba nimekirja pole ametlikult olemas, ei saa jõuludele rahulikult vastu minna enamik neist 530 inimesest, kes praegu töötavad peagi kokkulöödavates asutustes. Teadmatuses on nad suvest saati, mil reformijutud algasid.
«Looduserahvas on väga tundlik rahvas. Nad ei ole pragmaatikud, aga tundlikud ja ausa hingega. Seetõttu on neile kõige solvavam, et neid ei peetud diskussiooni kaasamise vääriliseks. See on andestamatu viga,» arvustas rahvaliitlane Villu Reiljan.
Eksministri sõnul on reformi põhipuuduseks see, et see on tehtud poolvägisi ja sel pole ühiskonnas tõsist tuge.
Tamkivi väitel aitab uue ameti loomine raha kokku hoida, sest kaob ära dubleerimine ja väheneb bürokraatia. Keskkonnahalduse praegune süsteem on tema sõnul raskesti arusaadav ning liiga kulukas.
Kuna keskkonnaameti esindused jäävad kõigisse maakondadesse, jagunevad koondamised ühtlaselt üle Eesti. «Koondatavatele ametnikele ja töötajatele antakse igakülgset abi ning püütakse leida uus töökoht,» lubas ministeerium.
Seaduse kinnitamist toetasid võimuliitlaste kõrval ka keskerakondlased. Kümme vastuhäält tulid Rahvaliidult ja rohelistelt, enamik sotsiaaldemokraate jättis hääletamata.