Tartu maakohtus neljapäeval kelmuse süüdistuses õigeks mõistetud Harju maakohtunik Leo Kunmani süüdistab riigiprokuratuuri ja kaitsepolitseid tema tagakiusamises.
Õiguse saanud kohtunik Kunman peab end tagakiusatuks
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
20. oktoober 2011, 16:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma sain küll õiguse, kuid tegelikult poleks selline asi (teda puudutav kelmuse süüdistus – toim.) üldse tohtinudki kohtusse arutlusele jõuda,» kommenteeris Kunman vahetult pärast õigeksmõistmist Postimehele.
Põlva maakohus leidis, et riigiprokuratuuri süüdistus, mille kohaselt osales Kunman koos oma pojaga kindluskelmuses ja kindlustuskelmuse katses, ei ole vähemalt kohtuniku puhul tõendamist leidnud.
Kunman küll soovis oma sõiduauto KIA parandamist kindlas firmas, kuid kindlustusfirmale otseselt valeandmete esitamisega tema siiski seotud ei ole. Küll mõistis kohus selles kelmusekatses süüdi kohtuniku poja Janek Kunmani, kellele määrati selle eest 320 euro suurune karistus koos kohustusele hüvitada üle 2000 euro suurused menetluskulud.
Kriminaalmenetlus Kunmanite suhtes algas, kui kindlustusfirma leidis, et Leo Kunmani auto vigastused 8. jaanuaril 2010. aastal Tallinna ringteel toimunud kokkupõrkes põdraga ei saanud olla nii suured, kui nendele esitatud kahjuteates. Seetõttu esitas kindlustusfirma juhtunu kohta kuriteoavalduse.
Kohtunik Kunmani sõnul ei ole protsess tema suhtes õigeksmõistva otsusega veel kindlasti lõppenud. «Ma usun, et riigiprokuratuur läheb sellega lõpuni ja nad vaidlustavad selle otsuse,» ütles Kunman. «Ja kui seda imet isegi ei juhtuma, siis päris kindlasti kaebab mu poiss (Janek Kunman – toim.) selle otsuse edasi.»
Kunmani sõnul käib kogu vaidlus protsessis vaid pisiasjade üle. «Vaidlus on väikese täkke üle. Et kas see oli enne seda avariid või hiljem. Või siis vaieldakse jälle selle üle, mida mõista värvitööde all.»
Kunmani väitel langes ta erapooletu kohtunikuna karistusorganite kättemaksu ohvriks. «Ma ei ole nende (riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei – toim.) jaoks muutunud kummitempliks, kes lihtsalt nende soovitud otsuseid vorbiks ja inimesi alusetult kinni paneks,» ütles Kunman.
Tema sõnul on süüdistuse jaoks lubamatu seik ainuüksi see, et esimest korda kuulati teda üle alles nüüd kohtus.
«Minu auto on nende käes seisnud ja roostetanud juba poolteist aastat,» rääkis kohtunik. «Ekspert ütles, et temal seda autot enam vaja pole. Ja kui ma küsisin Norman Aasalt (riigi peaprokurör – toim.) oma autot tagasi, siis ta irvitas mulle näkku ja vastas täpselt kuu aja pärast ehk viimasel lubatud päeval, et ma siiski ei saa oma autot kätte.»
Kunman ei naase tööle enne, kui tema kohtuasi on leidnud lõpliku lahendi ja jõustunud. «Õnneks on mul pooleteist aasta pärast ees pensionipõlv,» lubas mees.
Riigiprokuratuuri kommentaar: kuidas asjad tegelikult on
Kohtunik väidab, et esimest korda kuulati teda üle alles nüüd kohtus. Tegelikult on Leo Kunman kohtueelse menetluse käigus käinud kolm korda ülekuulamisel, kuid ta on kasutanud seadusest tulenevalt võimalust ütlusi mitte anda.
Kunman väidab, ka et kui küsis riigi peaprokurörilt Norman Aasalt oma autot tagasi, irvitas too talle näkku ja vastas kuu aja pärast ehk viimasel lubatud päeval, et Kunman ei saa oma autot kätte. Tegelikult on kõik kohtuniku poolt tehtud avaldused ning kaebused lahendatud õigeaegselt.
Kunmani väitel langes ta erapooletu kohtunikuna karistusorganite kättemaksu ohvriks. «Ma ei ole nende (riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei – toim.) jaoks muutunud kummitempliks, kes lihtsalt nende soovitud otsuseid vorbiks ja inimesi alusetult kinni paneks,» ütles Kunman.
Tegelikult on Kunman ka varem viidanud varasemalt menetlust juhtinud prokuröri ebaseaduslikule käitumisele. Neid avaldusi on kontrollitud, kuid need väited ei ole leidnud kinnitust. Ka ringkonnakohus on vastavasisuliste kaebuste lahendamisel asunud seisukohale, et prokuröri käitumine on olnud seaduspärane.