Kriisis lõunanaaber Läti saab erinevatelt ühendustelt ja riikidelt kokku 7,5 miljardit eurot ehk 117 miljardit krooni laenu, et rahustada eelkõige pangandust, lappida eelarve puudujääki ja püüda taastada majanduskasv.
Läti suunab osa laenatud miljarditest pangandusse
Euroopa Liit aitab Lätit 3,1 miljardi ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 1,7 miljardi ning Rootsi, Taani, Soome ja Norra kokku 1,8 miljardi euroga.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank annab 400 miljonit ning Eesti, Poola ja Tšehhi kokku 500 miljonit eurot.
Eesti rahandusministeeriumi teatel on meie lõplik laenusumma ja tingimused veel läbirääkimiste küsimus. Abisumma Lätile võib ulatuda miljardi kroonini, ent võib sellest ka suurem või väiksem olla. Laen pole tasuta, kuid laenuhind saab võrreldes turuhinnaga olema väga mõistlik.
Lätile rahalist toetust pakkudes näitab Eesti end Baltimaade tugevaima majandusena, ütles uudisteagentuurile BNS Läti majandusteadlane Uldis Osis.
«Kõnealuse juhtumi puhul on oluline märkida Baltimaade ühtsust, kuid teisest küljest mängis Eesti välja eduka kaardi, näidates, milline Balti riik on majanduslikult kõige tugevam,» tunnustas Osis.
See samm aitab tema hinnangul Eestit rohkem kui ükski suur reklaamikampaania ning pole isegi oluline, et ka Eesti võib olla sunnitud tulevikus paluma rahvusvahelist finantsabi.
Abipakett võimaldab hoida lati fikseeritud kurssi eurosse ning hoida lootust eurole üleminekuks 2012. aastal.
Laenu õigustamiseks peavad lätlased koostama ulatusliku kokkuhoiuprogrammi, mille tulemusel alanevad palgad ja riigieelarvelised kulud.
Läti peaminister Ivars Godmanis avaldas lootust, et ehk ei pea riigi majanduse turgutamiseks järgmise kolme aasta jooksul kogu abiraha ära kulutama. (PM)