Harju maakohtus hargneb protsess otse elust endast, kus süüpingis on mahajäetud peigmees, kes armastatud naist esmalt aastaid terroriseeris ja lõpuks üritas kättemaksuks korraldada viimase isa mõrva.
Psühhoterrorit kroonis pruudi isa mõrvakatse
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
25. oktoober 2011, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem kriminaalkorras karistamata Loksa niinimetatud autoriteedist Reino Agonest (41) joonistus täna Harju maakohtus alanud istungil pilt kui haiglaselt armukadedast ja järjekindlast inimesest.
Kuidas teisiti seletada seda, et isegi viis aastat pärast seda, kui hilisemate kuritegude ajendiks saanud juristist neiu ta maha jättis, - sest mees ei soovinud Tallinna kolinud neiu suhtlusringkonnas näha ülikoolikaaslasi - jätkas Agone endiselt neiu terroriseerimist.
Nagu tunnistajapingis esinenud ekspruut väitis, kiskusid tema ja mehe vahelised asjad halvaks just siis – see oli 2004. aasta jaanuaris. Faktid, et Agone end meeleheites tappa lubas ja neiut Tallinnas jälitas, olid kohtus ette loetud detailidest vaid süütumad.
Stabiilselt tekkisid neiu Mustamäe kodu lähedusse avalikesse kohtadesse kirjad tema nime, aadressi ja solvava tekstiga. 2005. aasta suvel helistas Agone neiule ja soovis õnne sünnipäevaks, sest oma järgmise sünnipäevani neiu ei elavat.
Naise vanemate kodus Loksal visati sisse aknad või siis lennutati vastu majaseina värvipurke. Mitmel korral süüdati põlema vanemate sõiduauto rehvid. Kui perekond Tallinna kolis, pidi nende korterelamu trepikojas tegema peatselt remondi, sest müstilisel kombel langes trepikoda märatsemise ohvriks.
Kas nende rünnakute taga oli Agone, polegi kohtu otsustada. Ent kannatanud ise nii arvavad. See oli ka põhjus, miks neiu isa, laevaremondiettevõttes tsehhi juhatajana töötanud Sergei kahel korral Agonega kohtus.
Mis vormis täpselt need kohtumised möödusid, teavad täpsemalt kohtus kannatanuna esinev Sergei ja Agone. Nagu kannatanu eile väitis, olevat Agone ühe kohtumise ajal uurinud, kas neil on siis toimuva tõttu raske elada.
Politsei oli jätkuva psühhoterrori tõestamisel võimetu. Ent 2009. aasta detsembris lõppesid perekonnavastased rünnakud päevapealt. Tõsi, sellele eelnes raskeim kuritegu, milles süüdistatuna Agone nüüd kohtu all ongi. 3. detsembril oma Vilde tänaval asuvasse koju jalutanud Sergei märkas kodumaja ees pargis Loksalt tuttavat Vladimir Lunkini (52). Väikelinnas kohaliku kuritegeliku «autoriteedina» tuntud ja Agonega tihedalt läbi käinud mehe sealviibimine tundus siis veel juhuslik.
Ent kui ta järgmisel õhtul kapuutsiga nägu varjates samas kohas passis ja trepikotta siseneva Sergei suunas umbes kümmekonna meetri kaugusele lahinggranaadi F1 heitis, sai kõik selgeks. «Ma veel hüüdsin, et Vladimir, mille eest,» kirjeldas Sergei.
Mehe päästis see, et 60 meetri raadiuses surmavaks osutuda võival granaadil kulus plahvatamiseks veel kolm sekundit. Sellest piisas, et Sergei jõudis joosta kümmekond meetrit eemale, mistõttu plahvatanud granaadi killud tema jalgadele vaid lihashaavu põhjustasid.
Edasine oli pealtnäha lihtne – kaitsepolitsei pidas Lunkini kinni ja mehele mõisteti üheksa-aastane vangistus. Mõrva tellija soostus Lunkin uurijatele avaldama alles uurimise lõppjärgus. Ta rääkis, kuidas Agone talle juba 2008. aastal Sergei tapmiseks granaadi ja 20 000 krooni andis ja talle ohvri Mustamäe kodu ümbrust näitas. Mõrva otsustas Lunkin toime panna alles aasta hiljem, kui Agone ähvardas raha tagasi küsida.
Agone kaitsja üritas eile tüürida küll juttu sinnasuunas, et Lunkin võis Sergeid rünnata seetõttu, et oli viimasele käinud laevatehases «katust» pakkumas, ent Lunkin jäi eile kohtus varemalt öeldule kindlaks. «Mul on piinlik,» lausus mees.
Agone süü tõendamine polnud siiski niisama lihtne. Granaadiplahvatuse ajal oli mees ise Egiptuses. Ent kaitsepolitsei hankis tõendeid vestlusest, kus Agone kinnitab tuttavale, et Lunkin tõi talle Loksale tõestuseks «rõnga» ehk granaadi splindi. Samuti salvestati kõne, kus Agone jagab pärast Lunkini vahistamist viimase naisele õpetust, kuidas mehele alibi tagada ja leida inimesi, kes väidaksid, et plahvatuse ajal oli tema mees hoopis Loksal.
Kui kapo mehele Loksa kodus külla läks, hüppas Agone esimese korruse aknast välja, visates minema purgi koos metamfetamiiniga, mida mees kahtluste kohaselt Loksal müüa võis. Ka selle eest sai Agone süüdistuse. Nagu sellegi eest, et ta vahetult enne vahistamist hakkas taas kord tülitama ja ähvardama oma lapse ema, kes juhtunu tõttu lõpuks Eestist lahkuma pidi.