Kui energiamajanduse arengukava reaalsuseks saab, peaks 12 aasta pärast Eestit katma ligi 250 tuulikut. See toob aga asjatundjate hinnangul kaasa elektrihinna mitmekordse tõusu.
Tuulepargid kruvivad elektri hinna üles
22. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taastuvenergia allikate tõttu läheb elekter vähemalt kaks korda kallimaks, ennustas Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Anto Raukas. «Mida rohkem on meil taastuvenergiat, seda kallimaks see läheb, sest me maksame taastuvenergia maksu,» rääkis ta.
Ta tõi näiteks Taani, mis saab 13 protsenti energiast tuulikutest. Nende elekter on aga kõige kallim Euroopas ja nad müüvad seda alla omahinna.
Raukas ei jaga roheliste seisukohta, et elekter peabki olema kallis, sest muidu ei hoita seda kokku. «Kõrge elektrihinnaga hävitame põllumajanduse,» selgitas ta.
Miinuseks ebastabiilsus
Kui praegu on tuuleenergiast ja alternatiivsetest energiaallikatest saadava elektri osakaal kaks-kolm protsenti, siis 2020. aastal peaks Eesti taastuvatest energiaallikatest saama kuni veerandi kogu oma energiavajadusest. Nii näeb ette elektrimajanduse arengukava. Põhiliseks vahendiks on tuuleenergia.
Ka Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli vanemteadur Ain Kull nentis, et laialdasem taastuvenergiale üleminek tähendab mõningast hinnatõusu.
Ligi kümnekordset hüpet taastuvenergia osakaalus pidas ta aga täiesti reaalseks. «Juba üks suur tuulepark muudab olukorda märkimisväärselt,» seletas Kull, tuues näiteks peatselt loodava Aulepa tuulepargi ning tulevased Aseri tuulikud, mis annavad kokku juba kuus-seitse protsenti toodangust.
Plaanile tuuleenergiat kasutada on ette heidetud, et see pole kuigivõrd stabiilne, sest sõltub ilmastikust. «Üheks võimaluseks on baastootmist stabiilselt kõrgel hoida ning ülejääki eksportida,» seletas Kull. «Teine võimalus on kogu aeg väiksema võimsusega toota ja samas puudu jäävat elektrit ka sisse osta.»
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Jaan Tepi sõnul peab lisaks tuulikutele looma ka neid tasakaalustavaid võimsusi.
Tema hinnangul tähendab nõutud 900 megavati saavutamine jämedalt öeldes 250 tuulikut. Tepi väitel on tasakaalustavaid lahendusi mitmeid. Näiteks hüdropumpjaamad või kiiresti käivituvad gaasigeneraatorid.
Kulli sõnul on tähtsaim mõelda, kuidas tootmist hajutada, sest praegu tuleb elekter peamiselt kirdest ning kaod on suured. «Bilansihaldajate elu muutub tuulikutega keerulisemaks, kuna on rohkem väikseid üksusi,» seletas ta. Nimelt puhub tuul erinevatel päevadel erineva kiirusega ning keegi peab saadu tasakaalustama.
Tuumajaam vähem paindlik
«Selle piiramine, kes kui palju parasjagu toota võib, on keeruline, kõik tahavad ju täisvõimsusel töötada ja maksimaalset kasumit teenida,» lausus Kull.
Tepp usub, et elektri hind palju ei tõuse, sest 2013. aastal Eesti elektriturg vabaneb ning seda hakkab mõjutama ka konkurents. Kui Raukas peab kõige odavamaks lahenduseks tuumaenergiat, siis Tepp sellega ei nõustu. «Kui arvestada ka riskikoefitsiente, on tuulde investeeritud megavatid odavamad kui tuumaenergiasse,» ütles ta.
Kull pidas tuumajaama kõige vähem paindlikuks variandiks, sest selle võimsust ega tarbimise kõikumist ei saa reguleerida, seetõttu tuleb toota miinimumtarbimise piiril ning ülejäänu importida.
Energiamajanduse arengukava järgi suurendatakse tuulikute võimsust 900 megavatini ning rajatakse 2023. aastaks Eestisse tuumajaam.