Eakas Maardu pereisa tellis kasupoja mõrva

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tallinna külje all asuvas endises tööstuslinnas harutati tänavu kevadel lahti kuritegu, mille sarnast ei mäleta paljunäinud jälitajad ja mida ei leia Eesti senisest kriminaalajaloost.

Kriminaaldraama sündmuste ahel algas 2. aprillil, kui politseisse pöördus varem mõrva eest vangis istunud Maardu elanik Valeri. Mehe jutt oli lühike, konkreetne ja ootamatu: temalt telliti 2000 euro eest palgamõrv, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

«Selline avaldus on tegelikul meie jaoks väga ebatavaline, sest et enamasti puutume kokku sellega, et meil on olemas juba toime pandud tapmine või mõrv või on politsei enda allikaid kasutades laekunud meile info selle kohta, et keegi seda kavatseb. Kuid seda, et üks kodanik ise tuleb ja räägib sellist asja, mina oma karjääri jooksul ei mäleta,» tunnistas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.

Valeri rääkis politseinikele, et tapmise tellis temalt Maardus elav Vladimir, keda ta tunneb põgusalt oma naise kaudu. Juba jaanuaris sadas Vladimir talle koju sisse, tõmbas mehe trepikotta ning teatas pikema jututa – vaja on ära koristada üks inimene.

Esialgu arvas Valeri, et tegu on mingi jamaga. Aga kui kahe järgneva kuu jooksul käis mõrvatellija talle pidevalt peale ja nõudis vastust, sai Valeri aru, et asi on tõsine ja kellelegi on reaalselt surmaotsus välja kuulutatud.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu sõnul kirjeldas Valeri politseinikele, et kuna teda on varem tapmise eest karistatud, mõtles ta, et kui palub end rahule jätta, otsivad tellijad teise mõrtsuka.

Salalindistusest selgus kavatsuse tõsisus

Priit Pärkna märkis, et üllatav oli just see, kui avalikult kõik toimus. «See on ikka meie jaoks väga hämmastav ja suhteliselt enneolematu,» nentis kriminaalbüroo juht.

Nagu kohtutoimikust selgub, oligi Valeri killerikandidaat number kaks, sest esimene värvatu sattus muu kuriteo pärast varem vanglasse. Kuna selgus, et Vladimir on üksnes vahendaja ja palgamõrva tegelik organisaator on veel keegi kolmas Maardu mees Juri, otsustasid jälitajad kärmelt tegutseda.

Politseil oli vaja veenduda, et tellija kavatsus on tõeline. Põues politsei eritehnika, saadeti Valeri 5. aprillil vahendajaga kohtuma. Legendiga, et ta on lõpuks nõus narkomaani "ära kustutama".

«Ta pakkus versiooni, et ega tema siin nüüd üksi tegema lähe, aga kuna ta on Ida-Viru inimene, tal on seal niisugused tuttavad, et kutsub poisid kohale ja küll need asja korda ajavad,» kirjeldas Kasesalu juttu, mida Valeri vahendaja Vladimirile rääkis.

«Kuidas sa tahad, surnuks ta pussitada või...,» kõlab salalindilt Valeri küsimus.

«Miks sa nii räägid. Mul ükskõik!» vastab Vladimir. «Kas ta lastakse maha või pussitatakse surnuks, mis vahet seal on. Või lõigatakse tal pea otsast.»

Samal kohtumisel avaldas Vladimir esmakordselt, et tapja sihtmärgiks on 37-aastane Maardus elav kriminaal ja narkomaan Sergei. Vahendaja andis Valerile surmamõistetu foto ja aadressi. Politsei sai selge veendumuse, et mõrva tellijal on tõsi taga.

Mõrva tellija oli aastaid vaikides kannatanud

Kaks päeva hiljem kohtusid Valeri ja Vladimir uuesti Maardus Maxima poe juures. Otse tänaval räägiti läbi, kuidas narkomaan kinni püüda ja kuidas mõrvar peaks hiljem tõendama, et tapmine on toime pandud.

«Temal (Vladimiril – toim) oli ka soov, et sellised esemed, mis on tapetul kaasas, peavad olema lõpuks tema käes, kahed asjad pidid olema: korterivõtmed, mida ta väga hästi teadis, ja mingid palvehelmed,» kirjeldas Kasesalu.

Samal kohtumisel tegi vahendaja Valerile ettemaksu 1000 eurot ning ülejäänu lubas maksta pärast kuriteo sooritamist.

Ent kes on see Sergei, kelle tema tapmist nii agressiivselt organiseeriti? Miks oli meest vaja üldse teise ilma saata? Ja kes on Juri, kes oli tegelik palgamõrva tellija? Just vastused neile küsimustele teevadki kogu loo ennekuulmatuks.

Sergei, nagu ta ka ise kohtus tunnistas, on elule jalgu jäänud inimene. Pärkna sõnul on ta paadunud narkomaan, kes elas juhutöödest, enamasti aga oma vanemate terroriseerimisest, et neilt raha saada.

Varem 17 korda peamiselt varguste eest karistatud ja korduvalt vangis istunud Sergei mõrva tellija on aga narkomaani viimased kümme aastat toitnud ja kantseldanud kasuisa, 73-aastane pensionär, kelle renomee ja kriminaalne taust on seejuures kristalselt puhas.

«Meie teada oli tegemist täiesti korraliku kaastundliku inimesega, võib-olla millest kogu see asi ka alguse sai, just nimelt tema enda kaastundest oma elukaaslase vastu,» nentis Pärkna.

Politseil puuduvad andmed, et 10 aastat Sergei emaga koos elanud Juril oleks kunagi narkomaanist perepojaga tõsiseid konflikte olnud. Vastupidi, mees kannatas vaikides kõik need aastad, kuidas poeg käis pidevalt emalt raha lunimas, müüs narkodoosi nimel maha tolmuimeja, teleka ja isegi vannitoa segisti, mille vanemad Sergei korterisse ostsid. Et haige naise muret vähegi leevendada, tassis Juri tema pojale pidevalt süüa ja ostis suitsu.

«Kui arvestada seda, /.../ mismoodi Sergei terroriseeris oma vanemaid ja oma ema ennekõike, võib-olla kaudselt tal (Juril - toim) mingil määral see viha kasvas iga päevaga. Ema pisarad, mida elukaaslane pidi nägema pea iga päev. Ma arvan, et see oli see,» püüdis Pärkna mõrva tellija motiive mõista.

Vanematele terendas uus hoop rahakoti pihta

Põhjus, miks kasuisa kannatus lõplikult katkes, oli markantne. Istudes järjekordselt vanglas, teatas perepoeg selle aasta alguses emale ja kasuisale rabava uudise.

«Ütles nii, et nüüd on üks naisterahvas olemas. Temal on kaks last, aga ta on ka narkomaan ja istub ka praegu vangis, aga kui me lahti saame, siis hakkame kenasti koos elama,» kirjeldas Kasesalu.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Pärkna sõnul oli see vanematele selge sõnum, et see on ennekõike hoop just nende rahakoti pihta.

Eriasjade prokurör Kasesalu kirjeldas Juri selgitust, et kui enne peeti kahekesi ülal Sergeid, siis nüüd oli tekkimas vajadus pidada ülal nelja inimest. Nii otsis Juri üles oma vana tuttava Vladimiri, kel samuti puudub igasugune kriminaalne taust, ning palus tal otsida mõrvar. Vastutasuks lubas Juri, et kui Sergei tapetakse ja ta korter maha müüakse, saab vahendaja pool rahast endale.

«See plaan tekkis nii, et ta on nagu mahakantud inimene, ja mulle millegipärast tuli assotsiatsioon, et otsustati käituda nii nagu käitutakse haige loomaga, kes ei kõlba enam. Et ta hammustab kedagi väga palju või võib valude kätte surra – et kurat, paneme ta magama,» kirjeldas Kasesalu.

Sama jutt kumas läbi ka vestlusest, kus vahendaja Valeri selgitas tapjale mõrva motiive.

«Ta veel AIDSi põeb, plikasid vägistab ja nakatab neid. /.../ Ta ju tarvitab narkootikume,» kõlab politsei salvestatud lindilt vahendaja Vladimiri jutt Valerile.

Vladimir selgitas potentsiaalsele tapatöö tegijale, et otsima ei hakkaks ohvrit keegi. «Vanamuti on ta juba ära piinanud. Üks kord nutaks taga ja olekski kõik. Sugulased on ta kõik välja vihastanud.»

Ohver suhtus mõrvakavatsusse mõistvalt

Kasesalu sõnul arvestaski Juri sellega, et kasupoeg on narkomaan, kellel pole kuskil sooje suhteid, ning kui ta ühel päeval kaob, ongi kõik. «See oli ka üks tema tingimus, et tapmine peaks toime pandama koos laiba jäädava peitmisega,» lisas ta.

Seejuures käis kasuisa Juri aktiivselt vahendajale peale, et millal ükskord Sergei minema viiakse, ja nuputas nippe, kuidas kasupoeg tapjatele kätte mängida.

12. aprilli hommikul helistas tapja lõpuks vahendajale ja teatas, et narkomaan on tapetud. Peatselt kohtusid mehed Maardus Maxima poe taga, kus Vladimir sai Valerilt võtmed ja risti, mis pidid tegu tõendama, ning vahendaja lippas seejärel kiiresti lähedalasuvate garaažide juurde, kus ootas kasuisa Juri.

Saanud enda jaoks garantii, et poiss on tapetud, maksis ta ära ülejäänud summa. Viis minutit hiljem andis Vladimir valges ümbrikus raha juba palgamõrvarile üle.

Uudist, et tüütu narkomaan on lõpuks surnud, jõudsid mõrva vahendaja ja tellija seedida vaid loetud tunnid, kuniks politseinikud nad kinni pidasid. Kasuisa šokk oli suur, kui talle öeldi, et tegelikult on Sergei arestimajas, et ta perfektset palgamõrva lavastust kihva ei keeraks.

«Ta oligi seal narkojoobes. Ta pandi arestikambrisse kainenema. Nii saadi tema käest kätte ka need esemed, mis pidi Jurile antama, nii et Sergei ei teadnud enda tapmise plaanist enne, kui ta kunagi sealt politseist lahti sai järgmisel päeval,» ütles Kasesalu.

Tänavu 2. septembril mõisteti Juri ja Vladimir kohtus süüdi ning saadeti kuueks kuuks reaalselt trellide taha. Perepoeg Sergei tegi kohtus aga ootamatu avalduse oma kasuisa kaitseks. Ta teatas, et saab aru ja annab andeks, sest on paha inimene.

«Ta millegipärast sai aru, et käitus pidevalt halvasti, et mis nüüd temaga ikka teha oli,» selgitas Kasesalu, miks Sergei palus kasuisale sõnaselgelt kergemat karistust.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna tunnistas, et selline lugu on tema 15aastase karjääri jooksul esmakordne.

«Mitte seda, et tegemist on tellimusmõrvaga, vaid just see, kus tegelikult oma perekonna liikmed tellivad oma lapse tapmise,» nentis ta.

Pärkna lisas, et teades narkomaanide elustiili, võib inimlikult isegi kasuisa teguviisist aru saada, kuid ametnikuna ja inimesena ei saa siiski mitte kunagi mõista õigeks seda, et asi pannakse toime sellisel kujul.

Et kasuisa ja palgamõrva vahemees viibivad juba kevadest vahi all, saab nende karistus ümber juba 14. novembril.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles