Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on haridustöötajate palgatõusu nõudmise kaitsel valmis ka streigiks, kuid esialgu oodatakse valitsuse ja parlamendi käitumist riigieelarve menetlemisel.
Haridustöötajad langetavad streigiotsuse pärast eelarve menetlemist
26. oktoober 2011, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esmalt vaatame, mis riigikogus 2012. aasta riigieelarve menetlemisel toimub. Kui selgub, et meie õigustatud palganõudmisi alates 1.jaanuarist ei kavatsetagi täita, siis tegutseme edasi,» ütles EHLi juhatuse esimees Sven Rondik BNSile.
«Valitsuskoalitsiooni esindajate poolne hämamine – õpetajate palgatõusuks vajalike summade leidmine omavalitsustest ning seoses koolivõrgu tulevase ümberkorraldamisega – ei ole käesoleval ajal küsimuste konkreetseks lahendamiseks tõsiseltvõetavad,» lisas Rondik.
«Streigi toimumise vajaduse ja aja otsustavad eelkõige õpetajad, viime selleks läbi ka eelneva küsitluse,» kinnitas ta. «Üleriigilise streigi korraldamine nõuab konkreetset ettevalmistustööd.»
Konkreetset kuupäeva või kuupäevi, millal haridustöötajate streik aset võib leida, Rondiku kinnitusel veel öelda ei saa. «Soov ja valmidus on õpetajatel selleks olemas. Samas loodame, et riigikogus leitakse eelnevalt võimalused palgaküsimuste lahendamiseks. Selleks pole probleem mitte rahas, vaid riigikogulaste tahtmises,» selgitas Rondik.
EHL lubas teisipäeval Tallinnas Toompeal Lossi platsil toimunud meeleavaldusel riigikogule ja valitsusele edastatud pöördumises minna õpetajate töötasu alammäärade 20-protsendilise tõusu nõudmise kaitseks vajadusel streigini välja.
Rondik luges meeleavaldusel ette pöördumise riigikogu ja valitsuse poole, milles seisab, et kui haridustöötajad palgatõusu küsimuses riigiga kokkuleppele ei jõua, on õpetajad valmis alustama streiki.
Pöördumises juhiti tähelepanu ka tõsiasjale, et täiskohaga töötavate õpetajate palga suurus ei võimalda saada isegi pensionimäära koefitsiendiga 1,0. Samuti tauniti peaminister Andrus Ansipi vastuseisu õpetajate palgatõusuks tuleva aasta 1. jaanuarist, mida Ansip väljendas esinedes esmaspäeval riigikogus ning Ansipi antud negatiivset üldhinnangut õpetamise tasemele gümnaasiumiastmes.
Palgatõusu ja töö suuremat väärtustamist nõudsid Toompeale kogunenud haridustöötajad ka koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide õpetajatele, ringijuhtidele, psühholoogidele ja teistele õppe- ja kasvatusala töötajatele, milleks tuleks suurendada kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatavaid summasid.
Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta järgmisest aastast õpetajate palga alammäära 20 protsendi võrra. Sel sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.