Ministeerium tahab väikemuuseume KOVde rahastada anda

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa muuseumi direktor Kadri Kivari.
Tartumaa muuseumi direktor Kadri Kivari. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Alles eelmisel aastal ebaõnnestus endisel kultuuriministril Laine Jänesel maakonnamuuseumide liitmine, nüüd pakub minister Rein Lang kaht muuseumi omavalitsustele, sellal kui kolmest saavad sihtasutused.

Omavalitsuse ja võib-olla ka riigi osalusega sihtasutusteks saavad tõenäoliselt Läänemaa, Järvamaa ja Raplamaa Mahtra muuseum. Otse omavalitsuste omandisse pakub kultuuriministeerium kaht muuseumi: Elvas asuvat Tartumaa ja Ida-Viru Iisaku muuseumi.

Seejuures lubab riik edaspidi osaliselt muuseumide majandamist toetada. See on aga midagi sootuks muud kui muuseumide ülalpidamine.

Omavalitsusjuhid ei varja kõhklust, et riigi taganemine nende muuseumide ülalpidamise kohustusest võib tähendada seda, et headel riigi eelarve aastatel on toetus lihtsalt stagneerunult ühesugune, kehvematel aga kahaneb.

Elvas asuv Tartumaa muuseum tegutseb kahekorruselises kulunud olemisega puitmajas.

Endine kohalik koduloomuuseum sai riigimuuseumiks alles 1994. aastal. Muuseumitöötajate palgad ei kannata enam ammu mingit kriitikat ning kogude täiendamiseks ja hooldamiseks on ette nähtud vanas rahas 25 000 krooni aastas.

Alles riik võttis endale Elva muuseumi, nüüd aga tahab sellest lahti saada. Mujalt Tartumaalt Elvas muuseumis käimine on muuseumitöötajates elevust tekitavalt erandlik nähtus. Muu hulgas leiab muuseumi näitustekavast naiskoor Kaja pikaajalist tegevust käsitleva näituse ja näituse «Tere tulemast Elvasse».

Muuseumide ja nende töötajate elu tegelikkus on aga vägagi proosaline – nad on madalapalgalised töötajad, kellest ei sõltu just palju (erinevalt näiteks üleeile meelt avaldanud õpetajatest)  ja kellele kogude täiendamiseks raha ei anta. Võtame või näiteks sellesama Tartumaa muuseumi – kas endisest puumajas asuvast linnamuuseumist sai teha viletsa palga ja naeruväärse kogude täiendamise toetuse eest korraliku maakonnamuuseumi? Kindlasti mitte.

Nii ei saa jätkata

Tartumaa muuseumi direktori kohusetäitjal Kadri Kivaril ja peavarahoidjal Kaia Ivaskil paistab särtsu jaguvat, aga mõlemad tunnistavad, et nii enam jätkata ei saa. Kivari tunnistab, et muuseum ei ela ega sure. «Elva linn arvab, et muuseum on väga tore, aga kõik taandub ikkagi rahale,» räägib Kivari. «Eks palju sõltub sellest, mida linnavalitsus ütleb.»

Kivari sõnul leiab kultuuriministeerium, et Tartumaale pole vaja eraldi maakonnamuuseumi, sest siin on niigi palju muuseume. Kivari pelgab, et suuresti ärimeestest koosnev Elva volikogu võib küsida, milleks on linnale veel üht koormat juurde vaja. «Meie linnas on ikka aeg-ajalt öeldud, et kultuuri tehakse oma hobiks,» nendib Kivari. «Suund on võetud spordile. Mis siis saab, kui linn ütleb, et tal ei ole lihtsalt raha, ja uksed pannakse kinni?»

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütleb, et omavalitsustele välja pakutud variandid on erinevad, olgu siis tegu linnaasutuse või omavalitsuse ja riigi osalusega sihtasutusega. «Üks muuseumivorm on oma elu lihtsalt ära elanud, aga hetkel ei puuduta meie plaanid siiski kõiki maakonnamuuseume, vaid neid, mis on olnud pigem kohamuuseumid.  Elva ja Iisaku ongi sellised.»

Mis puutub Järvamaa, Läänemaa ja Mahtra muuseumi, siis seal on huvi Reismaa hinnangul kahepoolne. Omavalitsustel on seal juba oma muuseumid ja nad tahavad need ühendada riigimuuseumiga ühe sihtasutuse alla. «Tartumaal on väga palju riiklikke muuseume,» ütleb Reismaa. «Kas meil on üldse vaja Tartumaale sellist üht tervet maakonda käsitlevat muuseumi?» küsib ta. «Kui keegi läheb praegu Elvasse muuseumi, siis teda huvitab Elva piirkond, mitte Tartumaa. Eesti Rahva Muuseumis on Tartumaa samamoodi esindatud.»

Elva linnapea Toomas Järveoja ütleb, et ministeeriumiga käivad läbirääkimised ja eks see Tartumaa muuseum üks lisakoorem ole. «Panime paika töösuunad, et muuseumis tehakse ära inventuur selle kohta, mis seal on ja mis seal ei ole,» ütleb ta.

Järveoja ei välista, et Elva volikogu võib öelda kultuuriministeeriumile lihtsalt «ei». Sellisel juhul on ministeerium aga sundseisus, sest muuseumis leiduvaid museaale niisama lihtsalt konteinerisse ei viska.

Tartumaa muuseumi eelarve on Järveoja sõnul praegu umbes 60 000 eurot aastas, mis on lihtsalt  hädapärase äraelamise eelarve. «Riik lubas tuge personalikulude katmise näol.»
Sellal kui riik tahab anda Elvale muuseumi, paneb linn kinni sauna ja tunneb puudust spordihoonest.

Uued ajad

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Anton Pärna sõnul tehakse nüüd Tartumaa muuseumi kogude inventuur ja otsustatakse, mida siis edasi teha. Kui inventuur tehtud, vaatab ministeerium, milline osa kogudest puudutab Elva linna ja milline Tartu maakonda laiemalt.

Pärna hinnangul ei ole enam võimalik väikse maakonnamuuseumi kaudu kajastada piirkonna eripära. Nüüd loetleb ta terve hulga Tartu maakonna muuseume, olgu see siis Alatskivi loss, peatne Jääaja muuseum või kas või kaks vanausuliste muuseumi. «Ei maksa arvata, et me teeme veel ühe muuseumi, mis teeb kõigest sellest sisukokkuvõtte,» räägib Pärn.

Riigil pole Pärna väitel siiski praegu kavas anda omavalitsustele üle tugeva maakondliku mõõtmega muuseume. Riigil on veel igasuguseid muuseume – olgu näiteks nimetatud Rannarootsi muuseum, Palamuse muuseum või kas või Viljandi muuseum.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles