Mida sügavamale sügisesse, seda olulisemaks muutub hea valgustus. Hektor Lighti disainer Maarja Mikkin jagab näpunäiteid, kuidas kaamoseaega üle elada.
Valgust, valgust, rohkem valgust!
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
30. oktoober 2011, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodus on valgustusega võimalik meeleolu luua, aga ka ruume «värvida», seinu kõrgemaks või laiemaks venitada, esemete vormi jm omapära esile tuua. Selleks et eri asjadega tegelda, peab valgust olema vastavalt vähem või rohkem.
Sõpradega muusikat kuulates või veini mekkides võib õhtu veeta lausa hämaras, seevastu näiteks tikkija vajab korralikku, vähemalt 500-luksist valgust. Niisugusel juhul on väga mugavad timmeritega valgustid, millega saab valgustugevust hõlpsasti muuta. Näiteks Leds–C4 toodetaval rippvalgustil «Leila» on timmer paigaldatud hajuti alla. Nii saavad meeleoluvalgust luua ka need, kes pole kodus tänapäevaseid valguslahendusi rakendanud.
Ruumide valgustust on kõige hõlpsam parandada põranda- ja lauavalgustite lisamisega. Paljud firmad toodavadki valgustisarju, mille ripp-, seina-, laua- ja põrandavalgustitega saab interjööri ühes võtmes kujundada. Otstarbekam on siiski juba ruumi kujundades põhjalikult läbi mõelda, millist valgust ühte või teise kohta vaja on, ja teha valgusprojekt.
«Esialgu võib tunduda, et selline projekt nõuab üksjagu energiat ja ka muud kulu, kuid tegelikult on sellest palju abi, sest jäävad ära hilisemad ebameeldivad avastused: appi, on siin nii pime!» ütleb Mikkin. «Korraliku valgusprojektiga korteris või majas on mugav elada.
Tavaliselt on interjööris pilkupüüdvaks rosinaks laevalgusti – disainiobjekt, mis ei annagi erilist valgust, ent mõjub kui skulptuur. Tegelik valgus tuleb sellisel juhul hoopis nähtamatu disainiga süvistatud valgustitest või karniisitagustest valgustitest.»
Millist valgusallikat (lampi ehk rahvakeeli pirni), kas külma või sooja, eelistada, on maitseasi. Euroopa Liidus on roheline tuli antud säästulampidele, luminofooridele ja LEDidele. Neist esimesed peavad pikka aega vastu, on keskkonnasõbralikud ja säästavad energiat. Luminofoorvalgustid annavad palju valgust ja on samuti vastupidavad, viimastel aastatel on hakatud tootma erineva värvitemperatuuriga kvaliteetseid luminofoorlampe.
LED-lambid on keskkonna- ja energiasäästlikud, kuid nende valgustugevus on suhteliselt nõrk. 6 W lampe võib siiski juba üldvalgusena kasutada. LEDi omapära on see, et ta ei haju ruumis, nii et kes tahab ühtlast hajusat valgust, võiks eelistada halogeeni, mainib disainer.