Vangilt ära võetud õnnitluskaardid tõid pika kohtusaaga

Foto: SCANPIX

Sünnipäevakaardid, mis vanglaametnik ühelt Viru vangla kinnipeetavalt ära võttis ning seal olevad õnnesoovid valjult ette luges, põhjustasid pika kohtusaaga.

Kohus peab selgitama, kas tegemist oli sõnumisaladuse, seega põhiseaduse rikkumisega, kirjutab Põhjarannik.

Lugu sai alguse sellest, kui 2003. aastal rasketel asjaoludel tahtliku tapmise ning röövimise eest enam kui 18 aastaks vangi pandud Igor Tünnile saadeti vanglasse sünnipäeva puhul õnnitluskaardid, mille vanglatöötaja ära võttis, neile trükitud õnnesoovid ette luges ning seejärel kaardid hävitas.

Tünni pöördus kohtusse, leides, et selline tegevus oli õigusvastane ja seeläbi hävitati tema mälestused lähedastest inimestest, ning ta nõudis, et vanglalt mõistetaks tema kasuks välja 5000 eurot.

Nii Tartu halduskohus kui ka ringkonnakohus ei võtnud kaebust menetlusse, leides, et see on perspektiivitu. Riigikohus otsustas aga eelmisel nädalal, et vanglatöötaja käitumises võib täheldada põhiseaduse riivet.

Nimelt ütleb põhiseaduse paragrahv 43, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

Riigikohus tõdes, et nimetatud juhul olid kaardid saadetud personaalselt Tünnile, kuigi neil oli valmistrükitud tekst õnnitlustega. Riigikohus leidis, et siin võib tegu olla eraelu puutumatuse rikkumisega.

«Olukorras, kus vaidlusalused saadetised – postkaardid sünnipäevaõnnitlustega – on käsitatavad sõnumitena, mille saladus on põhiseaduse tasandil kaitstud, ei saa nende sisuga tutvumise korral välistada sõnumisaladuse riive ning kirjavahetuse kahepoolset olemust arvestades ka eraelu riive võimalikkust,» märkis riigikohus.

«Sõnumi ettelugemisega võidakse asjaoludest sõltuvalt teha selle sisu kättesaadavaks ka kolmandatele isikutele. Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud pidada ilmselgelt perspektiivituks kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kaebaja on väitnud sõnumi sisuga tutvumist ja selle ettelugemist,» nentis riigikohus.

Riigikohtu halduskolleegium pidas samas vajalikuks märkida, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele.

Riigikohus tühistas kahe alama astme kohtu määrused ning saatis haldusasja taas Tartu halduskohtule, kes peab nüüd langetama otsuse kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

Varem vanglat juba võitnud

Igor Tünni on varem korra juba Viru vangla seljatanud, kui ta enam kui kaks aastat tagasi võitles riigikohtus välja 500 krooni hüvitist talle tekitatud inimväärikuse alandamise eest. Toona oli põhjuseks asjaolu, et mees pandi kartserisse, kuna tema asjade seast leiti lõikeriist. Mees väitis, et ei teadnud selle eseme olemasolust.

Riigikohtu halduskolleegium leidis toona, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav, küll aga siis, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud. Kolleegium mõistis vanglalt välja rahalise hüvitise.