Tänases Postimehes kirjutati, et rohkem palka võiks maksta vaid heade töötulemuste eest parematele õpetajatele. Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Sven Rondiku sõnul on põhimõtteliselt selline süsteem juba olemas, ent kui palga alammäärasid ei suurendata, ootab Eesti haridust sügav krahh.
«Õpetaja töösuunad määrab kindlaks õppekava, aga kuidas õpetaja oma tööülesanded täidab, selle tulemusena tema tööd ka hinnatakse ja võimalik on tõsta tema palga alammäärasid,» rääkis Rondik. «Lisaks sellele võib ka maksta täiendavat töötasu heade tulemuste eest. See on kõik olemas. Seda tuleb ainult rakendada.»
Rondik selgitas, et õpetajate töö on üks vähestest valdkondadest, kus juba palga alammäärade kinnitamisel määratakse tema palk töötulemuste põhjal.
«Kui noorempedagoog aasta aega oma tööga hakkama saab, saab ta pedagoogiks ja tema palk natukene tõuseb,» kirjeldas Rondik praegust korda. «Kui ta tahab ja korralikult töötab, siis ta võib saada vanemõpetajaks. Kui ta väga edukalt töötab, võib ta saada õpetaja-metoodikuks. Kusjuures palgavahe nooremõpetajaga on mitmekordne.»
Ta lisas, et süsteem iseenesest on õige, aga praegune atesteerimise sisu vajab kaasajastamist.
Kui rääkida headest ja halbadest õpetajatest, siis on Rondiku sõnul hea, kui õpetajad üldse veel koolis püsivad.
«Üks põhiline põhjus, miks me palgaküsimuse tõstatame, on see, et noored tuleksid kooli tööle, sest Eesti haridust ootab mõningate aastate pärast sügav krahh,» rääkis Rondik. «See, et koole jääb vähemaks, ei päästa. Kui noored kooli ei tule ja vanad kukuvad ära, siis kooli tulevad juhuslikud inimesed ja nende seast on häid õpetajaid raske leida. Noored ei tule ainult missioonitundest.»
Rondik seletas, et igal tööl on kõige esmane palk. «Kui me õpetaja tööd ei väärtusta isegi keskmise palga tasemel, siis millest me räägime?» küsis ta.
Õpetajate palganõudmistele vastates on öeldud, et õpetajatel on tunduvalt pikemad puhkused kui teistel töötajatel.
«Kui räägitakse, et mis viga on õpetajatel töötada, neil on palju vaba aega, siis on see täielik mula. Õpetaja on tööga seotud ka koolivaheajal,» rääkis Rondik.
«Töö vastutusrikkus, mahukus ja alamakstus ei lähe kuidagi kokku,» sõnas ta. «Öelge mulle üks teine eluala, kus peetakse normaalseks seda, et nädalas tehakse kaks päeva ületunde tasuta? Õpetaja puhul peetakse täiesti normaalseks 35-tunnise töönädala asemel 50-tunnist.»