Kuhu peaks eesti kultuur arenema ja miks? Need on küsimused, mille üle hakatakse peagi Eesti Kultuuri Koja kokku kutsutaval koosolekul vaidlema. Uute sihtide seadmisel on abiks Eesti kultuuripoliitika arengusuundade tulemuste analüüs. Kultuuriministeeriumis valminud analüüsi olulisemaid valupunkte vahendab Heili Sibrits.
Pärast 2007. aasta tõusu on publikut teatrites vähemaks jäänud. 2010. aasta külastuste koguarv on veidi tõusnud – 899 900-ni ehk kolm protsenti –, kuid siiski pole põhjust arvata, et 2007. aasta tase lähiajal ületatakse, sest kasv on tulnud mõne üksiku muusikali ja lastelavastuse edust. Uuslavastuste arv on aga viimasel kolmel aastal tõusnud, samas lavastuste koguarv ja etenduste arv püsib üsna stabiilsena.
Riiklikku tegevustoetust sai 2010. aastal 23 teatrit ja tantsuagentuuri ning see toetus kattis keskmiselt 66,8 protsenti etendustegevusega seotud jooksvatest kuludest. Võrreldes 2009. aastaga langes riiklik tegevustoetus 5,63 protsenti, munitsipaaltoetus aga 28,74 protsenti.
Piletitulu kahanes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 18 protsenti, kuid 2010. aastal suurenes võrreldes 2009. aastaga seitse protsenti.
Mullu maksis keskmine teatripilet 126 krooni (käibemaksuta), keskmine palk oli aga 12 392 krooni. Seega moodustas keskmine piletihind keskmisest palgast ligikaudu ühe protsendi.
Teatrisüsteemi korrastamine etendusasutuste vormide osas on jätkuvalt aktuaalne – kaheksast riiklikust etendusasutusest neli on eraõigusliku (sihtasutuse) vormi saanud, 2012. aastal on kavas muuta Endla teater sihtasutuseks.
Rahvusooper Estonia, Eesti Riikliku Nukuteatri, Rakvere teatri ja Vanalinna Stuudio (NO99) hooned on vastavalt 1998. aasta valitsuse tegevuskavale rekonstrueeritud. Tallinna Linnateatri hoonete rekonstrueerimine (nii suur saal kui lavaauk) on kavandatud kujul valmimata.
Lisaks on tehtud mitmeid lisainvesteeringuid teatrite tegevuskeskkonna parandamiseks, sh Vanemuise teater, Vene Teater. Praegu ootab järge mitu projekti, sh Ugala teater, Vanemuise väike maja, samuti avariitööd Endlas, NO99s ja Nukuteatris.
Avaliku sektori toetus teatritele
krooni eurot
2004 263 528 895 16 842 566
2005 292 445 032 18 690 644
2006 339 580 899 21 703 175
2007 389 615 917 24 900 996
2008 453 359 322 29 012 905
2009 386 178 652 24 681 314
2010 423 904 517 27 092 436
Allikas Eesti Teatri Agentuuri kogumik
«Eesti teatristatistika 2010»
Teatrite uuslavastused ja repertuaar
Lavastusi Uuslavastusi Etendusi Vaatajaid
2004 326 121 3913 912 085
2005 352 155 4237 799 260
2006 408 172 4655 922 314
2007 414 164 4767 1 022 760
2008 400 157 4635 983 145
2009 401 153 4731 873 802
2010 417 173 4593 899 900
Eesti Teatri Agentuuri kogumik «Eesti teatristatistika 2010»
Teatrite tulud
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Kogutulud
eurot 23 904 000 25 152 000 32 121 000 37 334 000 42 529 000 35 857 000 38 756 000
Omatulud
eurot 6 911 000 6 321 000 10 095 000 11 972 000 12 934 000 10 519 000 11 131 000
Saalid on, pille pole
1998–2011 on ehitatud või renoveeritud Estonia kontserdisaal ja publikuruumid, Vanemuise kontserdisaal, Tartu Jaani kirik, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja, Peterburi Jaani kirik. 1999. aastal avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone, aga ilma kontserdisaalita.
Kultuuriministeerium toetas muusikaalaste trükiste väljaandmist vastavast programmist 2008. aastani. 2009–2011 oli kärbete tulemusena programm suletud, kuid alates 2012. aastast taastatakse vastavad toetused.
Kriisiaastad tõid kaasa olukorra, kus muusikakollektiividel on oluliselt vähendatud palka ja teisi tasusid. Kõrgharidusega ja täiskohaga erialast tööd tegevate muusikute töötasu jääb paljudel juhtudel allapoole riigi keskmisest brutokuupalgast (juunis 2011 oli see 913 eurot).
Esindusorkestritel on probleeme harjutamistingimustega, kulukas pillide soetamine on jäänud eeskätt muusikute endi õlgadele.
Vähenenud raha ja toetuste tõttu on ära jäänud mitmeid muusikasündmusi ja festivale, tõeks on saanud ka kollektiivide laialisaatmine (tegevuse lõpetas politseiorkester, NYYD Ensemble’i tegevus on sisuliselt peatunud).
Majanduslanguse mõjud ulatuvad ka muusikaharidusse. Muusikakoolides on õpilasi vähemaks jäänud, ent ka olemasolevatele ei jagu õppimiseks pille. Kohalike omavalitsuste võimaluste vähenemise tõttu kannatab ka muusika baasharidus.