Aastaid suurema edasiminekuta Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel õhus olnud haldusreformi teema võib libiseda portfellita ühenderakondlasest regionaalministri Siim Kiisleri käest reformierakondlasest justiitsministri Kristen Michali kätte.
Haldusreform võib minna justiitsministri kätte
1. november 2011, 00:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma tegevuses sise- ja majandusministeeriumiga pidevalt kaupleval regionaalministril ei ole enese haldusalas piisavalt kompetentsi, et oluline probleem lõpuks hargnema ja lahenema hakkaks. Seepärast peaks haldusreformi teema üle võtma üks neljast jõuministrist – justiitsminister.
Samasuguse mõttekäiguga on Postimehe andmetel pöördunud justiitsminister Kristen Michali poole mitmed koalitsioonipoliitikud, aga ka reformi teemal sõna võtnud juristid ja ettevõtjad.
«Eks küsitud on ikka,» tõdes minister. «Sellest on vara rääkida, aga olen seda meelt, et kui justiitsministeeriumile selline ettepanek tehtaks, siis meil on vajalik kompetents olemas ja algatuseks tuleks paika panna konkreetsed põhiküsimused.»
Michal ei soovinud arengutest ette rutata, kuid Postimehele senise haldusreformi rakendamiskatsete kohta oma vaatenurka selgitades tõdes ta, et seni on jäänud kõlama peamiselt küsimus «Kas te tahate haldusreformi?». Tema hinnangul on sellest olulisem kvaliteetsete teenuste pakkumine ja konkreetne küsimus «Kas te seda või teist teenust vajate?».
Haldusreformi põhiküsimuste sõnastamiseks tuleks justiitsministri sõnul kokku kutsuda poliitikud, oma vaatenurga peaksid esitama majandus- ja kaubandusinimesed, juristid, ülikoolide esindajad ning teadlased.
Kui läinud nädala alguses jahmatas peaminister Andrus Ansip oma otsekohesusega Postimehes («Mingit haldusreformi ei tule») koalitsioonipartnerit Isamaa ja Res Publica Liitu ning mitmeid sel teemal toetavaid avaldusi teinud juriste ja riigikontrolör Mihkel Oviiri, siis peagi mahendas valitsusjuht väljaöeldut. «Ilmselt mingil kujul me seda reformi koos oma koalitsioonipartneritega teeme,» ütles ta 28. oktoobril Vikerraadio «Reporteritunnis».
Samuti on Reformierakonna riigikogu fraktsiooni koosolekutel viimasel ajal kõlanud veendumus, et «midagi tuleb kindlasti ära teha». Michal ütles, et tema koduerakonnas on valmisolek selleks alati olemas olnud.
Justiitsministri kätte ei jõua haldusreformi teema aga tõenäoliselt mitte enne kevadet, sest esmalt peaks jõudma võimupartnerite läbirääkimiste laualt eelnõuna riigikokku avaliku teenistuse seadus (ATS).
Viimased kümme aastat veteranmenetluses olnud ATS on praegu läbinud koalitsioonipartnerite seas esimese ülevaatusringi. Selleks loodi eraldi kuueliikmeline töörühm.
Viiest põhiküsimusest jäi kokkulepe saavutamata kahes punktis, mille juurde tullakse tagasi tuleval nädalal. Parimal juhul jõuab eelnõu riigikogusse detsembri lõpus või uue aasta alguses.
Haldusreformi teema on aga olnud ühenderakonna aegade algusest üks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peamisi teemasid. IRLi vanade isamaalaste ühendus MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik kavandab novembri lõpus ka haldusreformi foorumit.
Regionaalminister Kiisler tunnistas, et pole haldusreformi teemadega tegeleva ministri vahetamise võimalusest kuulnud. «Ainus, mida olen kuulnud, on see, et Reformierakond ei toeta haldusreformi,» ütles ta.
Kiisler meenutas, et esitas eelnõu partneritele juba 2009. aastal. «Olen nüüd selgelt korranud oma ettepanekuid, kuid Reformierakond on deklareerinud, et nad ei ole oma suhtumist haldusreformi muutnud,» imestas ta ning lisas, et oleks partnerite meelemuutuse üle ütlemata rõõmus.