Eesti teedel viga saanute arv jätkab kerkimist

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avarii Jälgimäe lähistel Tallinna ringteel.
Avarii Jälgimäe lähistel Tallinna ringteel. Foto: Liis Treimann

31. oktoobri seisuga on Eesti teedel juhtunud 3542 liiklusõnnetust, milles on viga saanud 1533 ja hukkunud 73 inimest, mida on endiselt rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Inimvigastustega liiklusõnnetusi on 31. oktoobri seisuga olnud 1191.

Eelmisel aastal juhtus sama ajaga 3592 avariid, millest inimvigastustega avariisid oli 1124 - neis sai viga 1431 ja hukkus 66 inimest.

Oktoobris juhtus Eestis 345 liiklusõnnetust (mullu 378), milles inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli 135 (125) ning neis sai vigastada 169 (153) ja hukkus 9 (9) inimest. 

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul võib viie aasta taguse ajaga võrreldes võime end tunda liikluses ohutumalt ning tõdeda, et inimesed tõesti on oma liikluskäitumist muutnud ning sellega teedel ja tänavatel turvalisema olukorra loonud.

Samas tõstis Miilits esile, et rahuloluks veel põhjust pole, sest näiteks Rootsis oli miljoni elaniku kohta eelmisel aastal liikluses hukkunuid 28, samas kui Eestis oli see number 56.

«Nii politsei kui ka rahvusliku liiklusohutusplaani põhimõtteline eesmärk on, et liikluses ei hukkuks ühtegi inimest,» nentis ta.

Miilitsa hinnangul on Eesti politsei liiklejate mõjutamisel olemasoleva ressursiga maksimumi saavutanud.

Arenguhüpe on võimalik aga täiendava ressursi rakendamisel, olgu see siis inimeste näol või näiteks automaatsete liiklusjärelevalveseadmete laiema kasutamisega.

Miilitsa sõnul on politsei lähituleviku eesmärgiks veelgi süvendada analüüsipõhist lähenemist liiklusohutusele, mis tähendab, et keskendutakse senisest enam iga õnnetuse juhtumist soodustanud või selle tagajärgi mõjutanud asjaolude analüüsile ning ka ettepanekute, sunniraha kohaldamisel, märgukirjade jm tegemisel teede omanikele ja koostööpartneritele.

Lisaks jätkatakse koostööpartnerite kaasamist ennetus- ja teavitustöösse.

Miilits toonitas samas, et liiklusohutust ei sõltu üksi politseist.

«Tegelikult on sellesse kaasatud kõik inimesed ja kõik asutused. Me kõik liikleme, seega sõltub igaühe panusest, kui turvaliselt ennast teel või tänaval tunda võime ja mis suunas liiklusohutuse valdkonnas liigume,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles