Eesti jäi ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioonis (UNESCO) eile Palestiina täisliikmesuse küsimuses toimunud hääletusel erapooletuks.
Eesti jäi UNESCO hääletusel erapooletuks
1. november 2011, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNESCO peaassambleel toetas Palestiina liikmeks võtmist 107, vastu oli 14 ja erapooletuks jäi 52 liikmesriiki, kaasa arvatud Eesti.
«Poolt või vastuhääletamine oleks väljendanud poliitilist toetust ühele või teisele poolele kohas, mis ei ole selleks mõeldud. See ei olnuks kooskõlas meie poliitikaga vältida UNESCO senisest suuremat politiseerimist,» põhjendas Eesti Välisministeerium Postimehele, miks otsustas Eesti erapooletuks jääda.
Välisministeeriumi kinnitusel on UNESCO haridus-, teadus- ja kultuurikoostööd edendav organisatsioon, mistõttu pole see sobilik koht riikide staatust puudutavate küsimuste lahendamiseks.
«Eesti peab väga oluliseks, et UNESCO töö põhineb temaatilisel asjatundmisel ja oleks minimaalselt politiseeritud, sealhulgas ka Iisraeli ja Palestiina kultuuriväärtusi puudutavates küsimustes,» täpsustas välisministeerium.
Euroopa Liidu liikmesriikidel puudus eilsel hääletusel ühine seisukoht. Nii hääletasid Saksamaa, Tšehhi, Leedu, Holland ja Rootsi Palestiina täisliikmeks võtmise vastu.
Täieõigusliku liikmestaatuse andmist toetasid aga Austria, Belgia, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Sloveenia, Hispaania, Kreeka ja Iirimaa.
Lisaks Eestile jäid ELi liikmesriikidest erapooletuks veel Bulgaaria, Taani, Itaalia, Ungari, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Suurbritannia.
Parandatud ja täiendatud kell 18.14. Palestiinale täisliikme staatuse andmise poolt hääletasid ka Iirimaa ja Kreeka.