Keskkonnaamet lubab 1. novembril alanud hundijahi käigus Eestis küttida kuni 115 hunti ja 1. detsembril algava ilvesejahi käigus kuni 101 ilvest. Tegemist on nö põhiarvudega, mida võidakse vastavalt vajadusele jahihooaja käigus muuta.
Jahimehed võivad küttida 115 hunti ja 101 ilvest
2. november 2011, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurkiskjate töörühma otsuse põhjal ja keskkonnateabe keskuse ettepanekul võeti limiidi jaotusel aluseks huntide ja ilveste arvukuse muutus, asustustihedus ja kahjustuste esinemissagedus ning ulatus.
Kõige rohkem hunte võib küttida Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (igas neist 12 hunti) ja Järva maakonnas (10 hunti).
Külmade talvede ja sellest tingitud jääolude tõttu on hundid asustanud arvukamalt saari ning arvestades ulatuslikke kahjusid lammaste murdmisel, eraldas keskkonnaamet Saaremaale kolm hundilaskmisluba.
Hiiumaal tohib küttida kaks hunti, et ennetada võimalikke huntide poolt tekitatavaid kahjusid.
Sarnaselt eelmisele aastale, määratakse küttimislimiit kahes etapis. Eelmisel aastal lubati esimese jaotuse tulemusel Eestis küttida 85 hunti, hooaja käigus suurendati arvu 135 hundini.
Käesoleva jahihooaja limiidid vaadatakse üle järgmise aasta alguses.
Hundi- ja ilvesejahi hooaeg kestab kuni 28. veebruarini 2012.
Huntide arvukus on Eestis peale kutsikate sündimist olnud viimastel aastatel veidi kõrgem kui 200 isendit.
Eesmärk on hoida huntide arv peale sigimisperioodi vahemikus 100 - 200 hunti, nagu näeb ette suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskava. Samuti on oluline küttida hunte eelkõige piirkondades, kus esineb põllumajandusloomade murdmisi.
2010. aastal hüvitas keskkonnaamet huntide poolt tekitatud kahju summas 43 350 eurot. Tänavu on hundid Eestis murdnud. 685 lammast, 6 veist, 7 koera ja 1 kodukitse.
Kahjud hüvitatakse vastavalt korrale aasta lõpus. Samaaegselt suurkiskjate arvukuse ohjamisega peavad loomakasvatajad tegema kõik oma vastutusest oleneva, et ennetada ja vähendada suurkiskjate poolt tekitatud kahjusid.
Riik kompenseerib ka ennetamisele tehtud kulutusi.