Riigikohtu esimees Märt Rask märkis, et aeg, mille jooksul riik riigikohtu otsuseid täidab, võib varieerida, sõltuvalt asja keerukusest ning riigi võimalustest, kuid kohtuotsuste täitmine on poliitilise kultuuri küsimus.
Rask: kohtuotsuseid täita on poliitiliselt eetiline
2. november 2011, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik kohtulahendid tehakse selleks, et neid täita. Kui tsiviil-, kriminaal- või haldusasjades on omaette täitemehhanism selleks, et kui vabatahtlikult otsuseid ei täideta, täidetakse neid sunniviisiliselt, siis see on õiguslik mehhanism. Põhiseaduslikkuse järelevalve otsused on reeglina sellised, mille adressaadiks on seadusandja – valitsus ja teised võimuharud. See on poliitiliselt eetiline lähtuda nendest lahenditest kui läbi kaalutud, läbi mõeldud otsustustest, mitte neid ignoreerida. See on poliitilise kultuuri küsimus,» ütles Rask Postimehele.
Vandeadvokaat Indrek Leppik küsis eilses Postimehes avaldatud arvamusartiklis, kas riiki, kes lubab endale küüniliselt kohtuotsuste täitmata jätmist, saab nimetada demokraatlikuks riigiks. Näiteks tõi ta välja riigikohtu otsuse, mille järgi peab riik eristama seadusega kohalike omavalitsuse ja riigi ülesanded, samuti riigikogu liikme keelu osaleda riigi osalusega äriühingute nõukogudes või nõude vähendada liiga kõrgeid riigilõive.
«Riigikohtu lahendiga antakse ühiskonnale väga selge tõlgendus põhiseaduse järgi ja suunis, kuhu peaks liikuma. Millise sammuga ja millised on võimalused, jäägu juba poliitikute otsustada. Igal juhul on kõige halvem nende otsuste ignoreerimine,» sõnas riigikohtu esimees.
«Kuid mina ei saa öelda, kas nimetatud kohtuotsuseid praegu ignoreeritakse või mitte. Võimalik, et töötavad töörühmad, välja on kutsutud eksperdid, eraldatud raha, et asja läbi töötada – seda teavad valitsuse liikmed,» sõnas Rask.
Aeg, mille jooksul kohtuotsused tuleks täita, sõltub tema sõnul võimalustest. «See on seotud rahalise ressursi, seadusloome tempoga. Näiteks riigikohtu lahend, mis puudutas kohalikke omavalitsusi, siis on mõistetav see, et kaks rahakotti, mida riigikohtu üldkogu sedastas, et omavalitsusele on vaja oma ning riigile oma rahakotti – need ei teki ju päevapealt!» leidis Rask.
«See on terve suur reformide rida, kontseptuaalne muudatus. Minu isiklik soov oleks loomulikult see, et pärast sellise põhimõttelise otsustuse tegemist asutakse neid poolt- ja vastuargumente läbi kaaluma, mõtlema selle peale, kuidas funktsioonipõhiselt jagada avaliku sektori ülesanded riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, mõtlema, kuidas seda rahastada. Siin ootaks väga tõsist ja põhimõttelist diskussiooni, aga mitte sellist, et joonistame kaarte või ütleme, et ei, seda ei tule või ei, see tuleb. Selline lihtsustatud lähenemine riigikohtu otsustele võibki viia sinnani, et see ei ole meie huvi ja seda me ei täida.»
Rask lisas, et riigikohtu lahendid on väga kaugeleulatuvad põhimõttelised otsustused, mida pole tehtud seetõttu, et kohtule nii meeldib, vaid selleks, et Eesti elu oleks korrastatud ja põhiseadusega kooskõlas.