Veeteede amet registreeris tänavu 12 laevaintsidenti

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paldiski Lõunasadam.
Paldiski Lõunasadam. Foto: Raigo Pajula

Veeteede amet registreeris tänavu 12 laevaintsidenti, mille hulgas oli kuus laevapõlengut ning kahel juhul õnnetusse sattunud alus uppus.

Esimene õnnetus juhtus 3. veebruari varahommikul Leppneeme sadamas, kus kalalaeva Räim-6 kinnitusköied purunesid, alus hakkas lainetega rammima sadamakaid ning laeva puidust kere purunes. Mehitamata laev vajus põhja ning veepinnale jäi vaid mast.

Kalalaeva uppumisega ei kaasnenud merereostust ning inimesed kannatada ei saanud. Kuna juhtum ei sisaldanud VTA hinnangul midagi erakorralist ega õpetlikku meresõiduohutuse seisukohalt, juhtumit põhjalikumalt uurima ei hakatud.

22. veebruaril juhtus kerge õnnetus Rohuküla sadamas, kus parvlaev St. Ola põrkas tüürimehe vale manööverdamise ja tuule koosmõju tõttu vastu kaid. Vigastada sai laeva vasaku parda põrkeprussi alune kereplaadistus ülevalpool veeliini, samuti sai vähesel määral kahjustusi kai betoonkonstruktsioon.

Kolmas intsident toimus 27. veebruaril, kui Vene-Balti sadamas hakkas lekkima ujuvdokk. Aluse kaks kuivsektsiooni täitusid veega ning dokk vajus ohtlikult kreeni. Olukorra muutis halvemaks asjalu, et vesi hakkas voolama ka doki ballastitankidesse. Dokis remondis olnud mootorlaev Orion sattus õnnetuse tõttu samuti ohtu, kuna aluse kere polnud remondi ajal hermeetiline. Nii dokk kui ka remondis olev laev pääsesid siiski uppumisest.

24. aprillil toimus tulekahju vedurlaeval Kaevatsi, kui alus pukseeris Lehtma sadamast välja teist laeva. Õnnetuse põhjustas peamasina ülekuumenemine, mis süütas väljalasketorusse kogunenud tahma. Laevaperel õnnestus põleng tulekustutitega summutada ja laev sildus ilma kõrvalise abita kai äärde. Tule leviku ennetamiseks tehti väljakutse ka päästeametile ning tuletõrjujad kustutasid tulekahju lõplikult.

Raske laevaõnnetus juhtus 26. mai keskpäeval, kui Paldiski Lõunasadamast Meeruse sadamasse teel olnud punkerlaeval Ikla puhkes tulekahju. Laevameeskond suutis tulekahju kümmekonna minutiga omal jõul likvideerida, kuid üks aluse vanemmehaanik sai raskeid põletushaavu. Lootsikaater tõi viga saanud mehe kaldale, kust kiirabi viis ta haiglasse. Hättasattunud laev pukseeriti Põhjasadamasse ning hiljem selgus, et alus vajab põhjalikku remonti.

Hilisem juurdlus tuvastas, et õnnetuse põhjustasid peamasina väljalaskekollektorist välja lennanud sädemed. Veeteede ameti kinnitusel oli laeva mootori väljalaskekollektori ja selle kompensaatori ühenduses üks kinnituspolt lahti tulnud ning tekkinud ava kaudu välja pääsenud sädemed süütasid tõenäoliselt peamasina külgedel olevad kütuse ja õli jäägid.

31. mail toimus laevaintsident Vene-Balti sadamas, kus remondi olnud punkerlaev Skorpion läks keevitustööde ajal põlema. Kell 14.40 hakkas aluse tanki luugist tulema suitsu, millest keevitaja teavitas laeva juhtkonda. Kohe hermetiseeriti lastitank ja lülitati sisse kalda ja laeva tuletõrjeveesüsteem. Kell 16.48, kui tulekolle oli likvideeritud, leiti, et tankis oli põlenud vaid poole ruutmeetri suurune raskekütuse loik.

5. augustil juhtus õnnetus Portugali lipu all sõitva reisilaevaga Ocean Monarch, mis sattus ülesõidul Stockholmist Tallinna madalikule. Õnnetus toimus lootsimise ajal Tallinna Vanasadama värava lähedal poidega tähistatud alal. Veel samal päeval tõmbasid kolm vedurlaeva reisialuse madalikult lahti ning hilisem ülevaatus laeva kerel läbivaid vigastusi ei täheldanud.

12. augustil juhtus õnnetus Kakumäe lahes, kui Eesti lipu all sõitev kalalaev Pärispea sõitis puruks Elisa Eesti ASile kuuluva kiudoptilise sidekaabli. Juhtunut uurinud spetsialistid leidsid, et kalalaev võis sidekaablit vigastada kas ankru või kalatraaliga. Alus ise vigastada ei saanud.

24. augusti öösel süttis Muuga sadama kai ääres Kamodža lippu kandev mootorlaev Linda. Arvatavalt prügikorvi visatud suitsukonist võttis tuld aluse navigatsioonisild, mille kustutamisega laeva meeskond ise hakkama ei saanud ja abi tuli paluda tuletõrjujatelt. Tules muutus kasutuskõlbmatuks kogu navigatsioonisillal asuv aparatuur. Väljavahetamisele kuulusid navigatsioonisillal ja kaardikambris asuvad elektrikaablid ning lae- ja seinakattematerjal.

2. oktoobril juhtus õnnetus Paldiski Lõunasadamas, kus tormine ilm tõmbas Soome puksiirlaeva Rolle kai äärest lahti ning kui teine alus hakkas puksiiri teise kai äärde tõmbama, hakkas laev lekkima. Lõpuks vajus meeskonnata Rolle sadamabasseinis põhja, kuid juba järgneval ööl tõstis kraana aluse kaile.

20. oktoobril puhkes tulekahju Vene-Balti sadama kai ääres seisnud ja Balti Laevaremonditehases remondis olnud külmutuslaeval Green Autumn. Tuli sai alguse Panama lipu all sõitva laeva esimestest lastiruumist, kus tehti keevitustöid. Tallinna tuletõrjemeeskondade abiga õnnestus laev kustutada ning aluse remontimine jätkub.

Tänavune viimane laevaõnnetus juhtus 19. detsembri hommikul Tallinnas Paljassaare sadamas, kus remonditööde ajal süttis puksiirlaev. Tuletõrjujad kustutasid väikese põlengu kiiresti ja aluse vigastused polnud suured.

Mullu registreeris veeteede amet 12 ning tunamullu 13 laevadega seotud intsidenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles