Aastateks vangi mõistetud uimastiärikas sõimas kohut

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anders Sagadi (paremal) mõisteti narkokuriteo eest üheksaks aastaks vangi. Raul Reinsalu pääses aasta kergema karistusega.
Anders Sagadi (paremal) mõisteti narkokuriteo eest üheksaks aastaks vangi. Raul Reinsalu pääses aasta kergema karistusega. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Uimastite rahvusvahelise salakaubaveo eest täna süüdi mõistetud retsidivist Ander Sagadi ründas kohtuotsuse järel ta koguni üheksaks aastaks vangi mõistnud kohut.

«Mida muud siit Eesti Vabariigist oodata oli,» pöördus Sagadi otsuse ettekuulutamise järel kohtu poole. «Kas teil endal häbi ikka on?»

Varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud Ander Sagadi minevikku jäävad relvadega salakaubitsemine ja väljapressimised. Laiema tuntuse sai mees siiski 2003. aastal, kui ta ei naasnud kodust puhkuselt õigeks ajaks tagasi Murru vanglasse.

Üleeestiliselt tagaotsitavaks kuulutatud Sagadi andis enne tabamist usutluse ETV menusaatele «Pealtnägija», mistõttu politsei saatejuht Vahur Kersna üle kuulas, sest seaduse järgi pidanuks Kersna kurjategija intervjueerimise asemel temast võimudele teatama.

Kuritegu, mille eest mees täna Harju maakohtus süüdi mõisteti, toimus 2010. aasta märtsis. Vaevalt aasta tagasi oli ta ennetähtaegselt – neli kuud ja 12 päeva enne karistusaja lõppu – vabanenud vanglast, kus Sagadi istus seoses omavoli ja purjuspäi autojuhtimisega.

Ennetähtaegse vabanemise tingimus oli, et mees peab olema seadusekuulekas vähemalt järgmised 12 kuud. Sagadi suundus Hollandisse, kus soovis enda väitel tegeleda ehitusettevõtluse ja kinnisvaraga.

Selleks olnud tal isegi vajalikud kontaktid Vene ettevõtjatega. Uurimisversiooni kohaselt lõi mees endale koguni fiktiivse töökoha, mida ta vajadusel uurijaile esitleda kavatses.

Paraku juhtus nii, et napp kuu aega enne tingimisi vabastamise lõppu hakkas mees plaanima uut kuritegu. Süüdistuse kohaselt leppis ta Raul Reinsaluga kokku selles, et mehed alustavad Hollandist marihuaana salakaubavedu Eestisse.

Kulleriks värvati Aivar, kes ehitas meestelt saadud juhiste alusel uimastite veoks oma sõidukisse peidiku. Aprillis omandasid mehed Hollandist rohkem kui 3,9 kg marihuaanat, mis peideti Aivari sõidukisse.

Saksa toll pidas Aivari kinni ja tollikontrolli käigus leiti ta sõiduautost 58 kilepakendit marihuaanat kogukaaluga 3940,3 grammi. Saksamaa Nordhorni Kriminaalkohus mõistis Aivari 2010. aasta augustis süüdi.

Et Aivar andis uimastiäri tegelikud niiditõmbajad kohe üles, alustas riigiprokuratuur meeste suhtes eraldi kriminaalmenetlust. Sagadi vahistati eelmise aasta 28. septembril pärast seda, kui ta oli Eestisse naasnud ja uurijatel tema suhtes piisavalt tõendeid kogutud. Poolteist kuud hiljem ootas sama saatus Reinsalugi.

Meeste kaitsjad üritasid kohtus väita, et välisriigis toimunud kuritegude eest ei saa inimest Eestis süüdi mõista. Harju maakohus leidis siiski teisiti ja mõistis Reinsalule kaheksa aastase ning Sagadile üheksa aastase vangistuse.

Lisaks liitis kohus Sagadi karistusele need neli kuud ja kaksteist päeva, mis tal jäi ära kandmata Viru maakohtu poolt mõistetud karistusest, kui Sagadi 2009. aasta kevadel ennetähtaegselt vangist vabastati.

Mõlemad mehed peavad tasuma riigi tuludesse 695 euro suuruse sundraha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles