Rahandusministeeriumil on raskusi aprillirahutustes osalemises süüdimõistetutelt kahjude sissenõudmisel, kuna kriminaal- ja kohtumenetluse käigus on konkreetse varalise kahju suuruse selgitamine jäänud tagaplaanile.
Pronksöö rüüstajatelt kahjude sissenõudmisel tekib raskusi
26. detsember 2008, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul oli möödunud nädala lõpu seisuga jõudnud ministeeriumisse maakohtutelt ja prokuratuurilt info 109 jõustunud kohtuotsuse või süüasja lõpetamise kohta, mille alusel on riik esitanud kahjunõude kokku 66 inimesele.
Nõudeid on esitatud kokku 2 109 802 krooni ulatuses, millest detsembriks oli rahandusministeeriumi arvele laekunud vaid 84 567 krooni.
«Kahjunõuete sissenõudmist raskendavad kohtuotsustes süüdimõistetud isikute tegude umbmäärasus. Süü omaksvõtu ja asja igal juhul kokkuleppega lõpetamise saavutamise nimel on kahjuks kogu tekitatud varalise kahju väljaselgitamine jäänud tagaplaanile,» ütles Seeman BNSile.
Tema sõnul pole paljudele süüdlastele sootuks võimalik kahjunõuet esitada, kuna kohtuotsuse järgi on nad vaid eiranud politsei korraldusi ja pole varalist kahju põhjustanud. Samuti pole mõnel juhul eeluurimisel ja kohtuotsuses märgitud, millist kahju konkreetne isik tekitas ehk mida ta täpselt varastas või lõhkus.
«Näiteks on sageli kohtuotsuses kirjas, et süüdlane varastas kauplusest tuvastamata esemeid või näiteks hõivas neli pudelit alkohoolset jooki, kuid selle alusel kahjunõuet esitada ei saa,» ütles Seeman.
«Lisaks on paljudes kohtuotsustes välja toodud kahju suurus sedavõrd väike, et tekib küsimus, kas selliseid kahjusid on üldse mõistlik kohtu kaudu sisse nõuda juhul, kui isik ei ole nõus vabatahtlikult kahju hüvitama,» märkis Seeman.
Rahandusministeerium peab plaani nõuda kahjud sisse ka rahutuste organiseerijatelt. Nimelt sätestab võlaõigusseadus, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ning seega on kihutaja samaväärselt vastutav kahju tekitajaga.
«Seega, kui aprillirahutuste organiseerijad mõistetakse süüdi, on nad võlaõigusseaduse järgi vastutavad koos teiste isikutega samadel alustel ja riik võib nõuda ka neilt kahju hüvitamist,» märkis Seeman.
Ühe sellise hagi on rahandusministeerium juba esitanud. Nimelt nõuab riik kahju hüvitamist Artur Gruzdevilt, kelle Viru maakohus mõistis juba süüdi massirahutuste organiseerimises Jõhvis. Kohtuistungit riigi hagi asjus pole veel määratud.
Riik omandas rahandusministeeriumi kaudu 275 kannatanu kahjunõuded 25,4 miljonit krooni väärtuses. Lisaks said riigiasutused massilises korratuses ka ise vahetult kahju. Aprillirahutuste ajal tekitatud kahju osas on riik hüvitanud üle 25,5 miljoni krooni.
Tallinnas ja mitmes Ida-Virumaa linnas puhkesid rahutused mullu 26. aprilli õhtul, kui pealinnas hakati Tõnismäelt teisaldama pronkssõduri hauatähist. Rahutused kestsid kahel õhtul järjest, seejärel sai politsei olukorra kontrolli alla.