Eesti poliitikud armastavad küll kuvada Eestist pildi kui e-riigist, mis elanikke seaduseloomesse aktiivselt kaasab, ent tegelikult on mitu aastat tagasi loodud osalusportaali külastatavus marginaalne ning ka ametkondade aktiivsus seal poliitikadokumentide kohta arvamuse küsimises loid.
Alates 2007. aasta suvest kasutusel olevas osalusveebis osale.ee on praeguseks registreeritud kokku 3848 kasutajat, kellest paljud ei ole ilmselt enam aktiivsed. Päevas külastab lehte keskmiselt 90 inimest. Tippaegadel on seal külastajaid kuus olnud koguni üle 14 000, kuid viimasel paaril aastal on 2000-3000 inimest kuus olnud üsna tavapärane külastajate arv.
«Osalusveebi kasutus on hetkel mõistagi loid. Ühelt poolt ei ole kodanikud ise aktiivsed ideede väljakäimisel, teiselt poolt ei pane ministeeriumid sinna avalikuks konsultatsiooniks üles just palju eelnõusid,» tõdes valitsuse kommunikatsioonibüroo konsultant Kelli Saaren.
E-riigi akadeemia e-osaluse programmi direktor Liia Hänni tõdes samuti, et portaali kasutuses on üsna palju arenemisruumi. «Ilmselt on asi selles, et seda portaali kui võimalust peaks pidevalt meelde tuletama ja veenma inimesi selles, et nende ideedesse suhtutakse tähelepanelikult ja tõsiselt,» arvas ta.
Osalusportaal loodi, et kodanikud saaksid oma ideid seadusandjale välja käia ning arutleda loomisel olevate seaduste ja dokumentide üle.
Konsultatsioonide osa on Hänni arvates aga üsnagi varjusurmas – praeguse valitsuse ajal on sinna üles pandud vaid kolm dokumenti. Enim on vastukaja saanud Eesti EL poliitika eelnõu (5 arvamusavaldust), teistele on saabunud kas üks või mitte ühtegi arvamust.
Ideede rubriigiski on sarnane vaikelu - viimase kahe kuu jooksul on sinna postitatud viis ettepanekut, millest populaarsemaid on loetud enam kui paarisajal korral. Ideede poolt või vastu hääletanute arvu saab ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Kogu osalusportaali ajaloo jooksul on seal esitatud 1548 ideed.
«Kui seal eriti midagi ei toimu, avalikke konsultatsioone on nii vähe, siis me ei saagi eeldada, et kodanikel sünnib olulisi ideid iga päev ja arvukalt. See paljuski sõltub avaliku võimu suhtumisest ja sellest, kuidas osalusveeb ja eelnõude infosüsteem (EIS) koos võetakse kasutusse kui kaasamise kanalid,» arutles Hänni.
Vastused formaalsed
Ametnike vastuseid sirvides võib näha nii formaalselt viisakaid vastuseid stiilis «täname ettepaneku eest, aga seda ei saa arvestada, sest…» või «kaalume teie ettepanekut tulevikus eelnõu menetluse käigus» kuni põhjalike selgituste ja arutlusteni.
Hänni arvas, et päris sageli ei pruugi ettepaneku tegija olla päris rahul sellega, kuidas tema algatusse on suhtutud. «Aga on teine pool - kui see osalusveeb juba on sellise marginaalse tähendusega, ei ole ka ametnikel survet, et see vastus oleks põhjalik. Kui kõik vastused oleksid ses mõttes avalikud, et idee tahke analüüsiks nii selle esitaja kui meedia, siis ma arvan, et küllap oleksid ka vastused palju põhjalikumad.»
Portaali haldamise püsikulu on 552 eurot kvartalis, mis on majutuskulu. Viimasel paaril-kolmel aastal suuremaid arendusi osale.ee lehel tehtud ei ole.
Korda uuendatakse
Hänni sõnul on praegu uuesti arutlusel, kuidas kodanikud ja avalikkus poliitikakujundusse rohkem kaasata ja mis koht selleks on olemasolevatel veebilahendustel.
Praegu 2005. aastast pärit kaasamise head tava püütakse küll uuendada, kuid Hänni sõnul liigub see protsess edasi väga vaevaliselt. «Ei saa öelda, et midagi poleks muutunud – kaasamise valmidus on oluliselt arenenud, kuid et arenguhüpet saavutada, tuleb see siduda eelnõude ettevalmistamise ja ametnike tööülesannetega konkreetsemalt,» arvas Hänni.
Ka Saaren kinnitas, et riigikantselei eestvedamisel on praegu käimas kaasamise hea tava uuendamine nii, et see annab ministeeriumidele konkreetsed nõuded avalike konsultatsioonide läbiviimiseks. Seeläbi peaks avalike konsultatsioonide hulk ja kvaliteet märkimisväärselt tõusma.
«Töötame hetkel selle kallal, et info valitsuse tegemiste kohta, mis puudutab just erinevaid algatusi, oleks lihtsamini ja õigeaegselt kättesaadav. Selleks on muuhulgas tegemisel ka valitsuse ühtse veebi projekt, juba on loodud eelnõude infosüsteem (EIS), mille kaudu on kättesaadavad riigisiseste õigusaktide eelnõud ja muud dokumendid, mis valitsusasutused on esitanud avalikuks konsulteerimiseks, kooskõlastamiseks või Vabariigi Valitsuse istungile,» rääkis Saaren.