Muhulased taastavad kuulsa kaevu

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muhu Koguva vabaõhumuuseumis asuv suvelaut.
Muhu Koguva vabaõhumuuseumis asuv suvelaut. Foto: Alo Lõhmus/Postimees

Muhumaal Igakülas vanade piltide pealt teada-tuntud kaevu otsimas käinud inimesed on pidanud pettuma, kuna kaevu enam ei ole. Nüüd on muhulased otsustanud kaevu taastada.

Muhu Igaküla suurkaevu jäädvustas kuulsaks Johannes Pääsuke oma 1913. aastal tehtud fotol, mida saab näha Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivis allkirjaga «Kõige vanem kaev», kirjutab Saarte Hääl.

Loodetavasti õnnestub turistidel mitmesaja-aastast külakaevu mõne aasta pärast taas täies hiilguses ka kohapeal näha, kuna Igaküla seltsing on otsustanud oma koduküla kuulsa kaevu taastada.

Rahva teada olnud see Muhu sügavaim «kao», mis paistnud kaugele üle küla. Pärast Teist maailmasõda täideti kaev maapinnani kividega, kuna külapoisid olevat proovinud seal lõhkekehasid plahvatama panna. Dolomiidist raiutud kaevurakete koopia asub Igaküla kaevu nime all Eesti Vabaõhumuuseumis.

Muhu suurkaevust on mitmed pärimuslikud ülestähendused ka rahvafolklooris.

Dolomiitplokkidest salvetsed saavad endisaegse välimuse. Taastatakse kaevu puidust vinnasüsteem. Ennistustöödeks on seltsingul koostatud detailne plaan, kus loetletud isegi inimeste arv, palju ühe või teise töö tegemiseks vaja.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles