Liikluses on aasta positiivne vaid Leedus

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avarii Pärnus Uus-Sauga ja Rõugu tänava ristmikul.
Avarii Pärnus Uus-Sauga ja Rõugu tänava ristmikul. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Balti riikide võrdluses on tänavune aasta mõnevõrra edukas olnud vaid Leedus, kus on langenud nii inimkannatanutega avariide kui ka viga saanute ja hukkunute arv, kuigi hukkunute arv on seal endiselt kõrge.

Eestis oli tänavu juhtunud üheksa kuuga 1001 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mis on 2,1 protsenti enam kui mullu. Vigastada on neis õnnetustes saanud 1302 inimest (+4 protsenti) ja hukkunud on 64 inimest (+12,2 protsenti).

Miljoni elaniku kohta on Eestis hukkunuid 48 (terve 2010. aasta jooksul 59).

Lätis oli sama ajaga juhtunud 2514 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mida on 8,8 protsenti rohkem kui mullu sama ajaga. Sealgi on tõusnud vigastada saanute arv (3161 ja +8,81%). Samas on võimsalt langenud hukkunute arv (110 ja -31,3%).

Miljoni elaniku kohta on Lätis hukkunuid 49 (terve 2010. aasta jooksul 97).

Leedus oli üheksa kuuga juhtunud aga 2363 inimkannatanutega avariid (-7,9%), milles on viga saanud 2882 (-6,9%) ja hukkunud 208 inimest (-4,5%). Miljoni elaniku kohta on Leedus hukkunuid 64 (terve 2010. aasta jooksul 90).

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul võib kolme Balti riigi liiklusolukorra võrdluses Eesti puhul välja tuua veidi paremat liikluskultuuri ja liiklusohutust.

Miilitsa sõnul peab ta liikluskultuuri all eelkõige silmas liikleja käitumist, teadlikkust ohtudest liikluses ja nendega arvestamist.

«Eestis on rohkem levinud turvavarustuse kasutamine, seda nii turvavöö, helkurite kui ka ratturi turvavarustuse mõttes,» tõstis ta esile.

Ka on Eestis vähem kiiruseületamisi ja kiiruskaamerate statistikast lähtuvalt on väiksem keskmine kiirus maanteedel.

Miilits lisas, et liiklusohutust mõjutavad lisaks veel mitmed asjaolud nagu näiteks teede seisukord ja planeerimine, sõidukite tehnoseisund ning ka meditsiinilise abi kättesaadavus.

Politsei varustatuselt ning tööpõhimõtetelt on Balti riikide politseinikud ning ülejäänud Euroopa kolleegid Miilitsa sõnul aga suhteliselt sarnased.

Eesti poolelt vaadates on nii Lätis kui ka Leedus tunduvalt enam kasutatud automaatset liiklusjärelvalvet. Hukkunute arvult miljoni elaniku kohta on Eesti Euroopas keskmisel kohal.

«Kuigi Leedus on tänavu 9 kuu võrdluses kolmest Balti riigist ainukesena hukkunute, vigastatute ja liiklusõnnetuste arv vähenenud,  on hukkunute suhtarv seal ikkagi tunduvalt kõrgem,» sõnas Miilits. «Liiklusohutuses peamiseks eeskujuks olevate Põhjamaadega võrreldes on aga kõigil kolmel Balti riigil veel pikk pingutus ees.»

31. oktoobri seisuga on Eesti teedel juhtunud 3542 liiklusõnnetust, milles on viga saanud 1533 inimest ja hukkunud 73 inimest. Inimvigastustega liiklusõnnetusi on 31. oktoobri seisuga olnud 1191.

Eelmisel aastal juhtus sama ajaga 3592 avariid, millest inimvigastustega avariisid oli 1124 - neis sai viga 1431 ja hukkus 66 inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles