Vangid jäävad vanemahüvitiseta

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli vanemahüvitist saavat ema kasvatavad oma last vanglas.
Neli vanemahüvitist saavat ema kasvatavad oma last vanglas. Foto: Panther Media/Scanpix

Kui seni maksis riik vanglas viibivale emale vanemahüvitist, siis uuest aastast alates on otsustatud selle maksmine lõpetada. Praegu saab vanemahüvitist neli vanglas last kasvatavat ema.

«Vanemahüvitise eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu väheneb seoses lapse sünni ja kasvatamisega. Kinnipidamiskohas viibival isikul ei vähene sissetulek seoses lapse sünniga, vaid tulenevalt isiku vangistusega karistamisest,» põhjendas riigi otsust sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik.

Ametniku kinnitusel on vangis olijad täielikul riiklikul ülalpidamisel ehk nad ei pea maksma toidu, eluruumi, kütte, arstiabi, ravimite, riiete jne eest. «Lapsega vanglas viibiv ema katab ise lapsega seotud kulud: toidusegud, mähkmed, lapse riideid ja mänguasjad,» ütles Nõmmik ja lisas, et kui vanemahüvitise maksmine peatatakse, makstakse emale selle asemel lapsehooldustasu.

Vangidel makstav vanemahüvitis on riigil pinnuks silmas olnud juba mitu aastat. Kaks aastat tagasi tõstatas selle küsimuse justiitsministeeriumi vanglate osakond, mille andmetel said Harku vanglas viibinud naised vanemahüvitisena laekuva raha oma vanglasisesele arvele ning see jäi neile täies ulatuses vanglasiseseks kasutuseks.

Toona õigustas sotsiaalministeerium vangidele vanemahüvitise maksmist sellega, et seadus ei luba vanemahüvitise maksmist lõpetada.

«Seadusandja ei ole teadlikult ega ka kogemata vanemahüvitise seadusest välja jätnud sätet, mis puudutab vanemahüvitise maksmist kinnipidamiskohas viibivale emale,» selgitas tekkinud olukorda toona sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik Jana Rosenfeld. Ta lisas, et seadusi välja töötades ei saa alati ette näha kõiki olukordi, mida tuleb seadusega reguleerida.

Kuigi vanemahüvitist on makstud juba aastaid, pole selle saajate seas olnud palju vange. Sotsiaalkindlustusameti ja justiitsministeeriumi kinnipeetavate registri vahelisest andmevahetusest selgub, et alates 2004. aastast vanemahüvitist makstud 11 vangis viibinud inimesele.

Käesoleval ajal viibib kinnipidamisasutuses neli ema, kellele makstakse vanemahüvitist. Seni on kõik kinnipeetavad saanud vanemahüvitist hüvitise määras ehk minimaalses suuruses ning riigieelarve kulude prognoositav kokkuhoid on ametniku sõnul väike.

Kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt peatatakse vanemahüvitise maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks. Vanemahüvitis makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks ja sama aja eest ei ole sama lapse kohta teisele isikule vanemahüvitist makstud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles