Eesti Meditsiinilise Sünniregistri ja Raseduskatkestusandmekogu andmetel oli aastal 2009 kehavälise viljastamise tulemusel 484 elussündi ja 386 sünnitust. Aastal 2010 olid need arvud vastavalt 378 ja 303 ning tänavu 8 kuuga on olnud 228 elussündi ja 182 sünnitust kunstliku viljastamise tulemusel.
Esimesed kunstliku viljastamise teel sündinud lapsed sündisid aastal 1993, kui oli seitse sünnitust ja sündis seitse last. Pärast seda on nii sünnituste kui ka sündinud laste arv tasapisi kasvanud ja senine tipp oligi aastal 2009.
Eile otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon üksmeelselt mitte toetada valitsuse ettepanekut kärpida tulevast aastast viljatusravi võimalusi.
Ettepanek oli muuta kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust nii, et lastetutele paaridele hüvitatakse edaspidi vaid kuni kolm kehavälise viljastumise katset. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tõstis esile, et nii jäänuks Eestis ära aastas umbes 200 protseduuri ja sündimata umbes 14 last.
Riigieelarvest on viljatuseraviks 2010. aastal määratud 1 163 826 eurot. 2007. aastal oli summaks 778 002, 2008. aastal 2 351 427 ja 2009. aastal 1 517 219 eurot.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik selgitas, et riigieelarve seaduses on kavandatud viljatusravi kulude katmiseks teatud summa viljatusraviga seotud ravi ja täiendava ravimihüvitise kulude katmiseks. Tema sõnul võimaldab riigipoolne toetus osaliselt katta viljatusraviga seotud kulud.
Sellele lisaks on haigekassa planeerinud eriarstiabi eelarvesse viljatusravi protseduurideks ka teatud summa.
Haigekassa andmetel on tänavu kunstlikule viljastamisele kulunud natuke üle miljoni euro, millest ravimite kulud on 644 248 ja teenuste kulud 419 284 eurot.
2010. aastal olid kunstliku viljastamise ravimite kulud 10,6 miljonit ja kunstliku viljastamise teenuste kulud 7,1 miljonit krooni.
2009. aastal olid kulud vastavalt 11,9 ja 6,4, 2008. aastal 12,1 ja 25,9 ning 2007. aastal 12,7 ja 16,8 miljonit krooni.