Ülikooli kliinikum avas moodsa osakonna

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk erakorralise meditsiini osakonna avamiselt Tartus. Tartu Kiirabi juhatuse esimees Peep Pree lükkab ratastoolis eluheidikuna esinevat juhatuse liiget Aire Veberit. Teda saatev Tartu Kiirabi juhiabi Violeta Anstal etendab õde ja Tartu Kiirabi vanemõde Maive Suurmägi praktikanti. Arsti mängiv Tartu Kiirabi juhatuse liige Avo Nõmm seisab vasakul. Lahases «haige» on Tartu Kiirabi ülemõde Kaire Piiritalo.
Hetk erakorralise meditsiini osakonna avamiselt Tartus. Tartu Kiirabi juhatuse esimees Peep Pree lükkab ratastoolis eluheidikuna esinevat juhatuse liiget Aire Veberit. Teda saatev Tartu Kiirabi juhiabi Violeta Anstal etendab õde ja Tartu Kiirabi vanemõde Maive Suurmägi praktikanti. Arsti mängiv Tartu Kiirabi juhatuse liige Avo Nõmm seisab vasakul. Lahases «haige» on Tartu Kiirabi ülemõde Kaire Piiritalo. Foto: Sille Annuk

Alates 22. detsembrist vuravad kiirabiautod sireenide huilates ligi poolest Eestist hiljuti Tartus avatud meditsiinilinnaku erakorralise meditsiini osakonna ehk EMO uude väravasse.


Värav on kahe üleskerkiva uksega avar hall, kuhu mahub korraga neli reanimobiili. Hallil on internetiühendus, võimas ventilatsioonisüsteem, seinal hapnikuotsikud ja süsihappegaasi andur. Temperatuur püsib selle katuse all aastaajast hoolimata 20 soojakraadi ümber.



Esimene auto, mis emotsionaalseil avamishetkedel EMO ette sõitis, oli vana tibukollane UAZ. Tartu Kiirabi hoiab seda oma ülimoodsate reanimobiilide kõrval alles kui armsat reliikviat ja toob rahvale näha vaid erakordsetel juhtudel.



Autost hüppasid maha kiirabibrigaadi liikmeiks riietunud Tartu Kiirabi nõukogu esimees Peep Pree ning juhatuse liige Avo Nõmm koos õdedega. Aga muidugi ka esimeste «kannatanutega», kes mängisid hakatuseks maha mahlaka stseeni elust.



Just eluheidikuile tuleb erakorralise meditsiini osakonna töötajail osutada sageli päästvat abi ning seepärast kulus Tartu Kiirabilt pakutud vaimukas ja kohati must huumor maja sisseõnnistamisel marjaks ära.



Kolm sissepääsuteed


Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakond töötab niisiis alates esmaspäevast ülimoodsa meditsiinitehnikaga sisustatud saalides, ruumides ja protseduuritubades.



Kiirabihallist pääseb osakonda kolme eri teed mööda. Lisaks tavasissepääsule on kannatanut võimalik EMOsse suunata isolaatorite kaudu. See on vajalik juhul, kui abi vajab ohtlik nakkushaige. Kolmas sissepääsutee kujutab endast aga ruumi, kus on võimalik patsiendilt maha pesta radioaktiivset või muud saastust. Niisugused eri sissepääsuteed on vajalikud selleks, et kaitsta ülejäänud osakonda, teisi haigeid ja meditsiinitöötajaid.



Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas töötavad ka täiesti uue eriala esindajad – triaažiõed. Nende ülesanne on eristada EMOsse saabunud patsiente seisundi kriitilisuse järgi.



Kes on eluohtlikus seisundis teadvuseta haige ehk punane patsient, kes raskes ja kergesti kriitilisse seisundisse sattuda võiv haige ehk oranž patsient. Lisaks on veel erakorralist abi vajav, aga mitte enam eluohtlikus seisundis olev haige ehk kollane patsient ning roheline patsient – inimene, kellele abi andmisega pole kiiret.



Kohe osakonna ees asuv registratuur ehk kesklaud on varustatud paljude arvutite ja raadioside keskusega. See peab tagama, et ükski kiirabiauto ei saabu EMOsse ootamatult ja töö patsientide vastuvõtuks võiks alata ammu enne, kui kiirabihalli väravad kerkivad.



Kesklaua arvutiekraanilt paistavad kätte kõik Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa kiirabibrigaadid. Võib vaadata, milline brigaad on teel haige juurde, milline seal parajasti viibib või on juba teel haiglasse.



Kesklaua õed ütlevad esimese tere ka omal käel erakorralise meditsiini osakonda pöördunud inimestele ja suunavad abivajajad kas läbivaatusele või otse  protseduurituppa.



Maksumus miljard krooni


Traumahaigete vastuvõtuks kasutatakse näiteks spetsiaalset raami, mis võimaldab patsiendiga käia röntgenis või kompuuteruuringul haiget raamilt maha ja sinna taas peale tõstmata.



Raskete haigete saalis on igal tööpostil narkoosiaparaat, vajalikud monitorid, arvuti ning moodsad opilambid. Operatsioonipinna steriilsuse tagab laminaarne õhuvool.



Erakorralise meditsiini osakonnal on ka 9-kohaline intensiivravisaal, 10-kohaline jälgimisruum ning 6-kohaline statsionaar, sest mitte iga haige puhul ei selgu täpne diagnoos esimese nelja tunni jooksul.



Tartu Ülikooli kliinikum avas Maarjamõisa meditsiinilinnakus kolm uut maja 5. detsembril. 15.–19. detsembril kolis linnakusse esimesena Toomel asunud naistekliinik, mis võib kõige muu hulgas hiilata erakordsete, lootoseõit meenutavate sünnitusvannide ja avara kunstliku viljastamise laboratooriumiga.



Jaanuaris tulevad üle Puusepa tänava alguses paiknev närvikliinik ning Vallikraavi tänavalt hematoloogia-onkoloogiakliinik.



Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimese ehitusjärgu projekteerisid arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ja inseneribüroo EstKonsult, ehituse peatöövõtja oli Skanska EMV AS. Ehituse kogumaksumuseks kujunes ligi miljard krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles