Jõulude eel toimunud Harju maakohtu eelistungil sõdis riigiprokurör Margus Kurm üksinda üheksa kaitsja vastu, kes tahtsid oma kaitsealused miljonitesse kroonidesse küündiva kautsjoni eest vabaks osta ja prokuröri liigse süüdistamise eest taandada.
Riigiprokurör Margus Kurmi kõrvad jäid miljonipakkumistele kurdiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohati tundus, et kohtusaalis käib kunstioksjon, kus kaup on hea ja pakkujate panused aina kerkivad. «Kaubaks» olid kaks rauduskäsi ja tugevdatud valve all kohale toodud aserit – Ahliman Zeinalov (29) ja Mirza Jamalov (27).
Tallinna kolme restorani omaniku Zeinalovi vabaduse eest võitlesid vandeadvokaat Sven Sillar ja Bakuust kohale tõtanud õigusteaduste doktor prof Javanshir Islam Suleymanov, kellel veel ohtrasti tiitleid ja ameteid.
Ema maksab miljonid
Sillar rõhus riigikohtu 4. detsembri otsusele, nõudes selle alusel Zeinalovi viivitamatut vabastamist. Ta teatas, et Zeinalovil on Eestis arestitud kaheksa–üheksa miljoni krooni eest vara, mistõttu pole ohtu, et mees hakkab kohtust kõrvale hoidma. Suleymanov pakkus Zeinalovi vabaduse eest kaks miljonit krooni.
«Mu ema võib selle summa tasuda,» kinnitas Zeinalov. «Palun laske mind vabaks, mul on naine ja laps. Mul on 60 töötajat ja mu firmal läheb kehvasti. Hoida mind üle aasta vanglas pole põhjendatud. Ma pole süüdistusega nõus.»
Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eest vastutava juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi kõrvad jäid palvetele kurdiks. Tema väitel luges advokaat Sillar riigikohtu lahendist välja seda, mida seal pole, aga Suleymanovile vastas ta nii: «Mitte mingi summa ei murraks mu vastuseisu!»
Vabadust ihkas ka Jamalov. Tema üks kaitsja Alar Neiland pakkus kautsjoniks algul poolt, siis miljonit krooni. «Jamalovil on Eestis 500 000-kroonise pangalaenu eest ostetud korter, tal on pere ja suguvõsa, kes selle summa kokku koguksid,» teatas Neiland. «Jamalov on sügavalt usklik inimene, kellele on peresuhted olulised. Ta ei lasku olukorda, et hoidub kohtust eemale.»
Prokurör Kurmi sõnul on Zeinalov ja Jamalov ohtlikud inimesed, keda ei tohi mitte mingil juhul vabadusse lasta, sest nad on ähvardanud kaassüüdistatavaid.
Kohtu eelistung oli eelmäng kevadel algavale kohtuprotsessile enam kui 40-pealise rahvusvahelise jõugu kaheksa liikme üle, keda süüdistatakse 126 kilo narkootikumide käitlemises ja salakaubaveos 2005. aasta augustist detsembrini.
Sel ajavahemikul toodi Hollandist Eestisse kuus kilo marihuaanat ja kolmel korral 40 kilo hašišit. «Töö» tellija ja rahastaja oli süüdistuse järgi Zeinalov.
Eesti kohtud on juba 19 (välisriikide kohtud neli) selle võrgustiku liiget erinevate kuritegude, sh relvaäri eest süüdi mõistnud. Prokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu sõnul on Eestis esitatud süüdistus jõugu 34 liikmele, välisriikides neljale. Tulemas on Mäesalu kinnitusel veel kaks kriminaalasja, millest üks puudutab narkootikumide, teine 4,5 miljoni sigareti salakaubavedu.
Eelistungil arutati kaheksa narkootikumide salakaubaveos süüdistatava ja nende kaitsjate 11 taotlust, mis puudutasid süüdistatavate vabastamist, neile seatud piirangute mahavõtmist (kokkusaamine lähedastega, kirjavahetus) ja uute tunnistajate kutsumist kohtusse.
Kurm polnud vastu, kui Zeinalov ja Jamalov kirjutavad omastele emakeeles (naiste-lastega võivad nad kohtuda), kuid üksnes juhul, kui nende kaitsjad tagavad kirjade täpse eestikeelse tõlke.
Ent kui üks kaitsja tegi ettepaneku arutada kogu 40-pealise jõugu 60 erinevat kuritööd ühel kohtuprotsessil, mitte aga episoodide ja isikute kaupa, nagu on siiani tehtud, mõistis Kurm selle hukka. «Ma ei kujuta siin saalis korraga ette 40 süüdistatavat ja 40 kaitsjat. Uskuge, me ei leiagi siis aega, et seda asja arutama hakata,» väitis ta.
Prokurör süüdistab liiast
Kogu eelistung möödus tuliselt vaieldes. Eriti äge Kurmi oponent oli doktor Suleymanov, kes leidis süüdistusakti venekeelsest tõlkest vigu, süüdistas prokuröri ebaobjektiivsuses ja liigses süüdistamises ning nõudis tema taandamist.
Kurm vaidles doktorile vastu. «Üllatav, et Eesti kaitsjad selliste süüdistustega kaasa lähevad ja kiidavad veel takkagi,» lausus ta. «Minul pole mitte midagi ühegi rahvuse vastu, küll selle vastu, et inimesed teevad kurja. Minu kui riikliku süüdistaja ülesanne ongi kohut veenda, et need inimesed siin on süüdi, ja seda ka tõendada. Kui ma ei süüdista, pole ma ju prokurör.»
Selle aasta viimasel päeval avalikustab kohus määruse, kust selgub, kas Zeinalov ja Jamalov võtavad uue aasta vastu kodus või vanglas.
Narkoäri ja salakaubavedu
Zeinalovit, Jamalovit, Roman Vaštšenkot (30, on ligi 2 miljoni kroonise kautsjoni eest vabaduses), Aleksandr Kaldmad (39) ja Margo Mittalit (38) – kannavad karistust relva- ja narkoäri eest–, ning veel kolme 25–50-aastast meest, kellest kaks on vahi all ja üks allkirja vastu vaba süüdistatakse narkoäris ja salakaubaveos (karistusseadustiku paragrahvid 184 lg. 2 p. 2 ja 392 lg. 2 p. 2), mille eest kohus võib neile mõista 2–10-aastase vabadusekaotuse koos vara konfiskeerimisega.