Tüli raamatupidajaga seadis suure talu tuleviku ohtu

2008. aasta sügisel vajas Võõpsumäe talu uut raamatupidajat ning eelmine raamatupidaja soovitas õigusteaduste magistrit ja omanimelise õigusbüroo omanikku Ülli Adamsoni, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija». Talu omanikele Margus ja Raili Mõttusele jättis eriti sügava mulje, et Adamson töötas varem Mikitamäe vallasekretärina ning on hariduselt jurist.

Vastavalt lepingutele osutas Ülli Adamsoni Õigusbüroo raamatupidamisteenust nii füüsilisest isikust ettevõtjale Margus Mõttusele kui tema osaühingule Võõpsumäe Piim. Lepingu kohaselt esitas Adamson enda töö eest arveid kannete hulga järgi.

Kogu töö tuli Adamsonilt e-maili peale ning mitu aastat usaldasid Mõttused teda pimesi.

Probleem tekkis tänavuse suve hakul, kui talu tahtis neli aastat tagasi võetud loomade ostu laenu ümber vormistada oma OÜ Võõpsumäe Piim nimele. SEB Pank oli nõus, aga soovis saada 2010. aasta ja 2011. aasta esimese kvartali finantse.

Järgmise nelja nädala jooksul liikus kolmnurgas talu - SEB Pank – raamatupidaja mitmeid täpsustavaid e-kirju ning Adamson jäi justkui nõusse panga soovitud andmeid andma, kuni juuli lõpus Adamson kirjutas, et tema tervislik seisund ei võimalda koostööd jätkata. «Tuleksin toime töökoormusega, mille olen lepinguga võtnud, aga mitte täiendavate ülesannetega. Vaatan homse päeva jooksul kaustad üle ja saadan postiga ära,» kirjutas Adamson.

Kui Mõttused üritasid Adamsonilt selgitust saada, süüdistas viimane neid mõnitamises ja ähvardamises.

«Pealtnägijale» ütles Adamson, et Võõpsumäe nõudis temalt pidevalt lisatööd, milles polnud kokku lepitud ning lisaks jäeti alatihti kokkulepitud tööde eest maksmata ja tema tervis ei pidanud pingele vastu. Mõttuste sõnul ei ole nad aga arveid maksmata jätnud ning mingeid kohustusi raamatupidajale juurde ei tulnud, sest tegelikult peavad panga soovitud andmed korralikult tehtud töö korral olemas olema.

Juuli lõpus sai Raili Mõttus ka kõne maksuametilt, millest selgus, et Võõpsumäe ei ole kaks kuud justkui oma tegevust deklareerinud. «Mai ja juuni deklaratsioonid olid juba nullidega esitatud. Pealtnäha on deklaratsioon nagu esitatud, aga kui sa sinna sisse ei lähe, siis sa seda teada ei saagi, mis seal on. Järelikult mai ja juuni eest olid juba tööd tegemata,» rääkis Margus Mõttus.

3. augustil kirjutas Margus Mõttus Ülli Adamsonile, et kolmas kuu juba on töö tegemata ning sooviks oma raamatupidamise dokumente tagasi, sest maksuamet on kukil. Adamson vastas juba samal päeval, süüdistades Mõttuseid mõnitamises ning lubas esitada arve 2008-2009. aasta eest. Adamson hakkas Mõttuste sõnul nõudma 10 000 krooni enne, kui dokumendid tagastab - see summa tuli sellest, et Adamson oli andnud Võõpsumäele kasutada hulga tehnikat ühe teise farmi pankrotivarast.

«Jutt jäi nii, et seni kuni kasutame ja ära ei lõhu ja hoiame, ta teab, kus masinad on. Muidu sealt pankrotipesast äkki juba viiakse mõni jupp minema,» ütles Raili Mõttus.

Adamson esitas septembri lõpus nii FIE Margus Mõttuse kui OÜ Võõpsumäe Piim vastu pankrotiavalduse. Pankrotihoiatuse juures on tabelid, justkui oleks talu jätnud pika aja jooksul päris palju raha maksmata. Maksmiseks annab ta aega 10 päeva. Mõttuste sõnul pole need numbrid mitte ainult laest võetud, vaid selge petturlus ja väljapressimiskatse.

Tagatipuks pani Adamson Võõpsumäe ja Mõttused oma kodulehele üles kui kroonilised võlglased.

Adamsonil veel teisigi rahulolematuid kliente

Pärast pankrotiavalduse saamist tegid Mõttused midagi päris tavatut - 29. septembril avaldasid nad Postimehes kuulutuse: kellel on pretensioone Adamsoni Õigusbüroo vastu. Tagasiside üllatas neid. «Hästi palju oli helistajaid,» märkis Raili Mõttus.

Üks kümnekonnast kuulutusele vastajast oli Vedu kõrtsi perenaine Silja Must. Vedu juhtum on markantne just selle poolest, et see on nagu koopia Võõpsumäe saagast. Silja Must selgitas, et lepingu sõlmimine Ülli Adamsoniga 2009. aastal oli keeruline, sest see lükkus mitu kuud kogu aeg edasi.

Kes lepingu sõlmimata jätmises rohkem süüdi on, läheb osapoolte jutt tagantjärgi lahku, aga koostöö kestis ligi pool aastat. Kõrtsi perenaine andis Adamsonile iga kuu kõik oma dokumendid ja maksis töö eest arve alusel. Järsku avastas Must aga, et tal ei ole deklaratsioone maksuametile esitatud.

«Kui ma hakkasin proovima Adamsoniga ühendust saada, siis ei vastanud telefon, ei vastanud minu meilile, üldse midagi ei toimunud,» ütles Must.

2009. aasta novembri keskpaigas saabus aga Adamsonilt kiri, milles ta süüdistas kõrtsi perenaist, et too luiskas töö mahu kümme korda väiksemaks ja teatas, et lõpetab lepingu. Kõige lõpuks küsis Adamson selle sama kirja eest 500 krooni konsultatsioonitasu.

Must loobus kavatsusest politseisse kaevata, kui umbes kuu aega hiljem tõi post talle paki koos tema kadunud dokumentidega. Ta võttis uue raamatupidaja ja unustas ebameeldiva loo.

Nüüd, neli kuud pärast jamade algust, pöördusid Mõttused lõpuks politseisse. Korrakaitsjatele väitis Adamson, et Mõttused ei tundnud huvi oma dokumentide tagasi saamise vastu ega reageerinud ettepanekutele oma dokumentidele järele tulla. Politsei küll keeldus kriminaalasja algatamisest, aga tõdeb, et raamatupidamisdokumentide kinni hoidmine Adamsoni poolt on pahatahtlik ja need tuleks viivitamatult tagasi anda.

Pakk koos raamatupidamisdokumentidega jõudis lõpuks Võõpsumäele kolm päeva pärast «Pealtnägija» külaskäiku ja väidetavatest võlgadest, mille tõttu seda pantvangis hoiti, pole enam juttu.

Võõpsumäelased on aga Adamsoni sõnul intrigandid ja panevad tema vastastele sõnu suhu, mistõttu lubas jurist, pankrotihaldur ja võlanõustaja avada spetsiaalse veebilehe oma versiooniga.