Välismaale tööle läinud lapsevanemate seas on rohkem emasid kui isasid, selgus Eestist mujale tööle läinud vanemate järeltulijate probleeme käsitlenud uuringust.
Uuring: välismaale tööle läinute seas on rohkem emasid kui isasid
29. detsember 2008, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traditsiooniliselt on migrantide hulgas alati olnud rohkem mehi, viimastel aastatel siirdub välismaale aga järjest rohkem naisi ja on tekkinud uued migrantide grupid, nagu üksikud noored naised ja naised kui perekonnapead, selgub ajakirjas Sotsiaaltöö avaldatud artiklist «Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab lapse elu», mille autoriteks on Helen Pärna, Karmen Lai ja Taimi Tulva.
Tänavu Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö tarbeks 136 last intervjueerinud Helen Pärna uuringust selgus, et küsitletud laste vanematest töötas laste sõnul teises riigis 41 protsenti isadest ja 46 protsenti emadest. Mõlemad vanemad olid välismaale tööle läinud 13 protsendil lastest.
Isa äraolek põhjustab lastele vähem probleeme
Uurimusest selgus, et ei ole harvad juhtumid, kus laps jääb täiesti üksi või tuttavate hoida. Selline olukord võib lapses süvendada tunnet, et temast ei hoolita, või siis kaasa tuua suurenenud vabadusetunde ning probleemid käitumisega koolis ja/või nende süvenemise.
Enam kui poolte küsitletud õpetajate ja sotsiaaltöötajate hinnangul tekib lastel probleeme ennekõike siis, kui mõlemad vanemad on ära. Sellele järgnes ema äraolek, mida mainis ligi kolmandik küsitletud spetsialistidest.
Tunduvalt vähem põhjustab probleeme isa äraolek. Mõlema vanema puudumise korral on tihti lapse kasvatajateks võõrasisa/võõrasema, vanavanemad, sugulased või ka võõrad inimesed.
Enamik vanemaid ehk 62 protsenti oli läinud Soome tööle, Rootsis, Taanis ja Norras kokku töötas 14 protsendi küsitletud laste vanematest. Lapsed nimetasid ka Iirimaad, Lõuna- Euroopat, USAd ja Venemaad. Info vanemate uue töökoha riigi kohta puudus viiel protsendil lastest.
Kodus käiakse paari nädala tagant
Ligi pooltel juhtudel olid välismaale siirdunud vanemad laste sõnul kodust ära järjest kaks kuni kolm nädalat, ühe kuu tagant käisid kodumaal ligi veerandi uuringus osalenud laste vanematest. Ühe nädala tagant käisid kodus 16 protsendi ja kahe kuu tagant 11 protsendi uuringus osalenud laste vanematest.
Küsitletud õpetajate ja sotsiaaltöötajate sõnul on väga harva, korra poole aasta või aasta jooksul kodus käinud vanemate puhul asi lahenenud nii, et kui välismaal tuleb kauem olla, läheb Eestisse jäänud pere välismaale siirdunud vanemale järele.
Laste sõnul on peamiseks välismaale tööle mineku põhjuseks suurem palk, mida mainis töökohavahetuse esmapõhjusena 74 protsenti küsitletutest.
Teise põhjusena nimetas ligi veerand küsitletutest töö leidmist, mis laste sõnul tähendab otseselt seda, et vanemal ei olnud Eestis töökohta. Peamiselt esines see põhjusena väiksemates maakondades.
Üksikutel juhtudel mainiti ka vanema abiellumist välismaale ja «isa/ema uue firma avamist», mistõttu jäädi uude riiki tihtipeale plaanitust pikemaks ajaks.
Samal teemal loe ka «Välismaal töötavate vanemate lastel tekivad käitumisprobleemid».