Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et Lääne- ja Ida-Euroopas mõjutavad sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimist sarnaselt ja kõige tugevamaks mõjutajaks on vanus, millele järgnevad haridus, sugu ja elukoht.
Magistritöö: parteidega identifitseerivad end enam naised, linlased ja vanemad inimesed
12. november 2011, 21:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Priima magistritööst «Sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimises: Lääne- ja Ida-Euroopa võrdlus» selgus, et Ida-Euroopas on Lääne-Euroopaga võrreldes madalam parteiga identifitseerimise tase, mis võivad töö autori hinnangul anda märku mineviku mõjudest ehk ühe parteiga süsteemis, kus inimestele surutakse seda ühte parteid peale ja valikut ei ole, ei kujune ka parteiga identifitseerimist välja.
«Pigem tekitab see umbusaldust parteide vastu ja inimesed on skeptilised ning nüüd kommunistliku valitsemise alt pääsenuina nimetaksid pigem partei, kes neile ei meeldi, kui selle, kes neile meeldib,» oletas Priima.
Lääne- ja Ida-Euroopas mõjutavad sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimist sarnaselt. Kõige tugevamaks mõjutajaks on vanus, järgnevad haridus, sugu ja elukoht.
Näiteks selgus, et mida vanem on inimene, seda suurem on tõenäosus olla parteiga identifitseerija.
Priima tõstis esile, et vanemad inimesed on pikemat aega tundnud parteiga lähedust ning aja möödudes see tunne ainult tugevneb, kuid noored alustavad nõrkade parteisidemetega, mis aja jooksul ning valimistelt saadud kogemuste tõttu kasvavad.
Samuti on Priima väitel leitud, et vanusega pole parteiga identifitseerimine enam nii lihtsalt muudetav kui noorte puhul, kellel pikaajalised kogemused parteidega puuduvad.
Samuti on mitte kõrgharidusega inimestel suurem tõenäosus olla parteiga identifitseerija kui kõrgharidusega inimestel.
Suurem tõenäosus olla parteiga identifitseerija on ka suurlinnades elajatel ja naistel.
Priima hinnangul või see olla tingitus sellest, et maal elavatel inimestel pole parteidega selliseid kogemusi nagu suurlinnade elanikel, sest maapiirkondades võivad puududa parteiorganisatsioonid ning raske on piirkondades laiali hajutatud inimestele teavet anda.
Samas on Ida-Euroopas on mõne võrra rohkem inimesi, kes määratlevad end parteiga väga või üsna lähedasteks, kui Lääne-Euroopas.
Autori sõnul on see Lääne-Euroopas seotud parteidega ja nende vaadete eelistamisega, kuid Ida-Euroopas võib parteidega identifitseerimine tähendada hoopis seda, et toetatakse olemasolevat süsteemi.
Ida-Euroopa eristus andmetes ka selle põhjal, et antud piirkonnas on mitu protsenti rohkem inimesi, kes ei oska või keelduvad parteiga identifitseerimise küsimusele vastamast. Priima hinnangul võib see tähendada, et Ida-Euroopas ei saa inimesed antud küsimusest aru ning nende jaoks on parteiga läheduse tundmine veel täiesti arusaamatu mõiste.
Priima kinnitusel võib tulemuste põhjal öelda, et sotsiaal-demograafilised tegurid on parteiga identifitseerimisega seotud, kuid nad ei põhjusta Lääne- ja Ida-Euroopa vahelist parteiga identifitseerimise erinevust.
Küll aga on erinevusi märgata parteiga identifitseerimise lähedusastmete ja sotsiaaldemograafiliste tegurite seostes.
Magistritöö «Sotsiaal-demograafilised tegurid parteiga identifitseerimises: Lääne- ja Ida-Euroopa võrdlus» empiiriliseks aluseks oli 2008. aasta Euroopa Sotsiaaluuring, millest 27 riigi ja üle 50 000 respondendi vastuseid töö kajastab. 27 riiki jagati kahte gruppi: Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa ning nende põhjal võrreldi piirkondade erinevusi.