Kohalikud omavalitsused, kirikukogudused ja vabatahtlikud püüdsid pühade eel ja ajal kodututele igati jõulumeeleolu luua, mitmel pool istusid eluraskustes muserdunud inimesed rikkaliku jõululaua taga.
Kodutud ei jää kuuse alla ka pärast jõule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks Tallinnas Oleviste kirikus osales jõululõunal üle 400 inimese. Aga pidupäevad saavad läbi ja koduta inimesed sukelduvad taas halli argipäeva.
Tartu linnavalitsus pakkus Pauluse kirikus tasuta jõululõunasööki linna vähekindlustatud inimestele. Laud kaeti 600 inimesele, praest ja magustoidust koosnevat lõunasööki jagasid Pauluse koguduse liikmed.
«Sissetulekuta inimesed saavad linnalt tasuta toiduabi iga päev, jõulusöök oli mõeldud laiemale ringile – eakatele, suurperedele, kõigile neile, kellel endal võib jõululaua katmisega raskusi tulla,» sõnas Tartu linnavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse juhataja Merle Kivest.
Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse selgitas, et seadusega on kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeks korraldada vältimatut sotsiaalabi.
Vältimatuks sotsiaalabiks loetakse piisavate elatusvahenditeta inimesele hädavajaliku toidu, riietuse ja ajutise peavarju andmist. Need on inimesed, kellel pole pensioni, riiklikku toetust ega töötu abiraha, rääkimata töötasust.
«Pauluse kiriku juures saab igal argipäeval sooja suppi 120–130 inimest, suvel on neid vähem. Puhkepäevadeks antakse kaasa toidupakk. Teenust osutab lepingu alusel Pauluse kogudus,» rääkis Kruuse.
Kogudus pakub ka riideabi. Ajutist peavarju leiavad koduta inimesed varjupaigas Lubja 4. Päevakeskuses tegeleb nendega MTÜ Iseseisev Elu.
Narva öömajas suurt uusaastapidu ei korraldata. «Eks me ruume natuke kaunistasime. Ja toit on ehk ka pisut teistsugusem, rikkalikum,» ütles öömaja juhataja Sergei Nikolajev.
Talvekuudel veedab seal öö 50–55 inimest; päevaks jäävad neist umbes pooled – vaatavad telerit, loevad raamatuid, magavad. Kaks korda nädalas saavad nad ennast põhjalikult pesta. Öömajas pakutakse kerget hommiku- ja õhtusööki, kes päevaks jäävad, saavad ka lõunat.
Nikolajevile tegi muret, et aina rohkem tuleb öömajja noori mehi: mitte töötuks jäänuid, vaid äsja vanglast vabanenuid. Sotsiaalmajja nad minna ei soovi, sest seal nõutakse distsipliini ja peab ka oma koha eest midagi tasuma.
«Meil on kõik tasuta. Ega meie ka purjus inimesi taha majja lasta, aga kuhu neil külmaga minna,» sõnas Nikolajev.
Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse juhataja Galina Radtšenko väitis, et nende linnas kodutute öömaja ei ole. «Meil ei ole kodutus eriti suureks probleemiks. Kel vaja, saab ajutiselt sotsiaalmajja või siis ühiselamusse,» rääkis ta.
Tallinnas tegutseb detsembri algusest supiköök, kus iga päev käib söömas veerandsada inimest. 7. jaanuarist supiköögiteenus lõpeb.
«Sageli tulevad supi järele noored mehed, korralikult riides, kes häbelikult supikausi võtavad. Ilmselt tööta jäänud,» sõnas MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Vändre. «Ei usu, et inimesed on omakasu peal väljas, pigem kitsikuses.»
Vändre hinnangul tuleb supijagamist kindlasti jätkata.
«Püüame seda tõepoolest jätkata, eriti juhul, kui talv külmaks läheb. Loodame reservfondist selleks raha leida,» sõnas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Tema väitel pole kohalikul omavalitsusel otsest kohustust sissetulekuta inimesi toita, vaid neid järjele aidata.
«Kui tuleval aastal valmivad sotsiaalmajad Paljassaares ja Kauge tänavas, siis võime öelda, et iga kodutu saab oma voodi,» lisas abilinnapea.
Supiköögid lahti
• 30., 31. detsembril Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses (Kopli 79), kell 13–15.30
• 1., 3. ja 4. jaanuaril 2009 Tallinnas MPEÕK Aleksandr Nevski Katedraali koguduses (Maleva 2a) kell 13–15.30
• 2., 5., 6. ja 7. jaanuaril 2009 Tallinnas MTÜ Päästearmee Eestis (Laevastiku 1a), kell 12–16.30.
Allikas: PM