«Keegi ei hoiatanud ega teavitanud. Olin kursis, et invaliidsustõendi pikendamise korda muudeti, aga et ta nii hullusti läheb, seda ei osanud oodata!» pahandab raske liikumispuudega Ahto Kallas.
Ministeerium jättis inimesed ilma rahast ja selgitustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
54-aastane Kallas, kellele töövõimetuspension ja puudetoetus on ainus sissetulek, ootas novembris asjatult oma raha. «Ootasin, aga raha ei tulnud, ja ma ei teadnud, miks,» räägib Kallas. «Esimesena ütles mulle minu arst, et ega seda raha niipea tulegi.» Tulemata jäid ka selgitused pensioniametist ja sotsiaalministeeriumist.
Seletuse pensioni ja toetuse viibimise kohta saigi Kallas lõpuks oma arstilt, kui kolme aasta tagant uuendatavat invaliidsustõendit vormistama läks.
Kallas on üks peaaegu 7000 töövõimetust inimesest, kelle uuele toetuste ja pensionite maksmise arvutisüsteemile üleminekuga jänni jäänud sotsiaalministeerium kaheks kuuks rahata jättis.
Paljudele neist on pension ja toetus ainus sissetulek, nii ka Kallasele. «Õnneks ikka on inimesi, kes aitavad, näiteks minu abikaasa,» tõdeb Kallas. Mehele tulid appi ka sõbrad, nii et tema sai arved makstud, tuba oli soe ja telefon töötas. Aga paljudel jäi saamata raha pärast korteriüür ja telefoniarve maksmata, kardab mees.
Nüüdseks on Kallas saamata jäänud rahast osa – kahe kuu eest 3500 krooni töövõimetuspensioni – kätte saanud. «Suurem osa rahast on käes, toetus on veel saamata,» selgitab Kallas. «Seda raha aga ei tule vist niipea, lubati alles jaanuaris või pärast seda.»
Tuska valmistab mehele seegi, et ehkki ta liigub ratastooliga, on ta seaduse silmis terve – tema uus invaliidsustõend pole veel kehtima hakanud. «Ei tea sedagi, mis puue mul on,» kurtis Kallas.
Ehk hullemaski hädas on nägemispuudega Kaia Nõlvak, kes pole siiani mingit raha saanud, ei töövõimetuspensioni ega puudetoetust. 39-aastane naine on viivitustega aga leppinud – seadusi muudetakse tavaliselt oktoobris või novembris ja Nõlvaku uue invaliidsuspaberi määramise aeg on alati samale ajale sattunud. «Ma olen see nii-öelda katsejänes juba kümme aastat,» naljatles Nõlvak.
Kuna ka Nõlvak pole kätte saanud uut invaliidsustõendit, ei saa ta ka toetust, mille eest ta oma 15-aastast tütart kasvatab. «Uut töökohta ei saa ka otsida, sest paberid pole korras,» rääkis naine.
Toetused puuetega inimestele
Riik maksab tööealistele puuetega inimestele:
• töövõimetuspensioni, mis jääb kuus keskmiselt 3000 krooni kanti
• puudega tööealise toetust, mis on keskmise puude korral 260 krooni
• raske puude korral 620 krooni ja sügava puude korral 840 krooni kuus
Allikas: sotsiaalministeerium