Sotsiaalminister Maret Maripuu võttis eile kaasvastutuse olukorra eest, kus tuhanded puuetega inimesed pidid mitu pikka sügiskuud ilma toetusrahata läbi ajama.
Sotsiaalminister tunnistab oma süüd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjaosalised päästis suuremast vapustusest see, et pensioniametid suutsid jõuludeks enamikule tööealistest puuetega inimestest nende pensioni välja maksta.
«Üldvastutus on kindlasti minul kui ministril. Iga ametnik, kes on protsessiga seotud olnud, peab tundma vastutust oma valdkonna ulatuses,» ütles Maripuu. «Esmatähtis on, et probleem saaks kiiresti lahendatud ja tulevikus suudetaks sarnaseid olukordi vältida. Praegu vaadatakse ministeeriumi töökorraldus üle ja tehakse vajalikud täiendused. Selle kohta küsin iga nädal aru.»
Veel 10. detsembril tembeldas Maripuu riigikogu ees pea 7000 inimese ajutiselt elatisrahata jäämise eest süüdlaseks IT-spetsialistid. Tema tõlgenduses katkestas riik oktoobri algul tööealistele puuetega inimestele töövõimetuspensioni ja puudetoetuse maksmise just IT-meeste saamatuse tõttu.
Reformierakondlane Maripuu oli ka üks neist kolmest ministrist, kes Eesti Päevalehe hiljutises küsitluses ei leidnud oma lõppeva aasta tegemiste hulgast ühtegi ebaõnnestumist. Seega peab Maripuu kordaminekuks sedagi, et 1. oktoobril jõustus tema allkirja saanud töövõimetuse tuvastamise uut korda sisaldav määrus, mille ametnikud said valmis kõigest nädalapäevad varem.
«Maripuu määruseks» ristitud paber jättis hammasrataste vahele just töövõimetuspensionärid, kes pidid kiirkorras läbima uue ekspertiisi ja lisapaberid korda ajama. Üle Eesti moodustasid info- ja rahapuuduses inimesed pensioniametite uste taha pikki järjekordi.
Enam-vähem hakkas uus arvutisüsteem tööle novembri keskel, mil riik alustas pensionide järkjärgulist väljamaksmist.
Jõuludeks oli suur osa inimestest neile seadusega tagatud pensionist tagantjärele kätte saanud. Siiani on aga rahata osa neist, kes esitasid taotluse pärast 1. novembrit.
Suurem hilinemine puudutab täiendavat puudetoetust, mis peab osaliselt katma puudest tingitud lisakulusid ja mis tänaseks on jõudnud 1200 inimese taskusse. Ülejäänutele lubab riik toetust täismahus maksma hakata jaanuaris. 260-kroonist miinimumi saavad «kuni lisakulude õige suuruse tuvastamiseni» sügava ja raske puudega inimesed. «Vaheraha» jõuab nendenigi tagantjärele.
Ministri hinnangul on toetuste ja pensionide maksmise takerdumine seotud eeskätt IT-lahenduse halva planeerimisega ning oskamatusega riske ette näha. Ka pidanuks sujuvam olema osakondade koostöö.
Eile viimaseid päevi ministeeriumi infojuhi rollis olnud Allan Poola keeldus kogu süüd omaks võtmast, sest tema meeskonnale määrati ebareaalsed tähtajad. Omal soovil ametist lahkuva Poola sõnul on uue IT-süsteemi loomine ülimalt töömahukas. «Seis muutub iga päevaga. Usin töö käib kogu aeg,» kirjeldas Poola.
Liikumispuuetega inimeste liidu tegevjuhi Auli Lõokese sõnul tekitas riigi tegemata töö ohtralt muret. «Meil on palju üksikuid [puudega inimesi], neile on pension ainus sissetulek.
Neil on alandav käia naabrite ja sugulaste käest abi palumas,» rääkis Lõoke. «Aastalõpp on meile üldse halb. Inimestes külvavad ebakindlust tipp-poliitikute jutud, et laustoetuste maksmine lõpeb. Kõik kardavad, et see käib nende kohta.»
Lõokese väitel tuleks riigikogul võtta vastu seadus, millega riik kohustub maksma intressi nende päevade eest, mil ta ise hilineb raha tasumisega. «Maksuamet teeb ju sama maamaksu puhul. Viivist tuleb maksta kõigi üle tähtaja läinud arvete eest. Puudega inimesed ei jaksanud vahepeal elektri ja telefoni eest maksta,» rääkis Lõoke.