TV3: kõrged riigilõivud jätavad paljud õigusabita

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus.
Riigikohus. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Täpsustatud üürimisega seotud riigilõive!

Riigikohus on kahe aasta jooksul korduvalt leidnud, et mõned riigilõivud on ebaproportsionaalselt suured ja see on põhiseaduse vastane.

Nüüd rõõmustab justiitsminister, et valmimas on eelnõu, millega vähendataks lõive neljandiku võrra, kuid 2009. aastal tõsteti neid umbkaudu kaks korda, vahendasid «Seitsmesed uudised».

Vandeadvokaat Allar Jõks peab meie riigilõive liiga suurteks. «Eestis tuleb keskmiselt maksta sajaeurose nõude pealt 12 eurot ehk 12 protsenti. Samal ajal Prantsusmaal ja Soomes on see protsent kolme juures. Lätis ja Leedus, kellega meile ennast tihtipeale võrrelda meeldib, on see protsent kuue juures. See tähendab seda, et meil on (lõivud – toim.) ebaproportsionaalsed – kaks või isegi kolm korda suuremad, kui teistes riikides,» rääkis ta.

Justiitsminiter Kristen Michali sõnul tullakse lõivude osas inimestele vastu juba praegu. «Plaan on ikka jah läbivalt neid vähendada. Üldiselt on ka mõned kohad, kus me riigilõive lihtsalt allapoole ümardame. Kui riigilõiv on näiteks 17 eurot ja mingid sendid, siis me ümardame selle allapoole, 15 peale näiteks,» rääkis ta.

Osadel juhtudel arvestatakse riigilõivu aga protsendina vaieldava asja väärtusest. Näiteks peab korteriomanik, kes üürib kinnisvara välja ning läheb kohtusse üürnike vastu, kes keelduvad välja kolimast, maksma riigilõivuks kuni kümnendiku aastasest üürihinnast. Selle raha saab tagasi alles siis, kui kohtuvõit käes. Summat ei maksa seejuures tagasi mitte riik, vaid inimene, kes kohtus kaotas.

Michali arvates on suured riigilõivud aga pigem rikaste mure. «Kui kaks jõukat eraisikut omavahel vaidlevad kohtus, siis kindlasti ei saa see olla ainult maksumaksja õlul, et maksta kahe eraisiku vaheline vaidlus kinni,» leidis ta.

Jõks aga leiab siiski, et teema on tõsine. «Kui inimene, eraisik peab võtma päikese- või kiirlaenu selleks, et kohtusse minna ja riigile maksta – see on ebanormaalne,» ütles Jõks, kelle arvates jääb seetõttu paljudel oma mure kohtus rääkimata.

Eelnõu riigilõivude vähendamisest neljandiku võrra jõuab riigikokku tõenäoliselt järgmise aasta alguses. Jõks usub, et tõenäoliselt leiab riigikohus ka pärast selle vastuvõtmist, et riigilõivud on jätkuvalt liiga kõrged.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles