Reformierakond lõhkas aasta esimestel päevadel uudisepommi – tasahilju oli valmis saanud uus töölepinguseaduse eelnõu, mis pakkus üllatusi nii koalitsioonipartneritele kui ka ametiühingutele.
Jaanuar: aasta märksõna – TLS
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu esialgne, justkui Tööandjate Keskliidus kokku kirjutatud versioon oli üheselt töötajavaenulik. See lubas ettevõtjatel inimesi piltlikult öeldes lõdva randmega koondada, neid tühja-tähja pärast materiaalselt vastutama panna ning isegi lapseootel naisi ülilihtsalt tänavale saata.
Kuigi reformierakondlikku pitserit kandnud eelnõu formaalne esitaja oli sotsiaalminister Maret Maripuu, koorus õige pea välja, et selle tegelikuks ideeliseks isaks on hoopis justiitsminister Rein Lang.
Puhkes võimas protestitorm. Eelnõu arvukaid sätteid, aga eriti selle esitamise viisi asusid ründama sotsiaaldemokraadid. Barrikaadidele tõusid ka ametiühingud, kes ühel talvepäeval korraldasid sotsiaalministeeriumi ees ühe viimaste aegade värvikama piketi.
Lõpuks võtsid kõik pooled hoogu maha ning suletud uste taga algasid tööandjate ja töövõtjate pikad läbirääkimised eelnõu tegeliku sisu üle.
Aprillis sündis kolmepoolne kokkulepe, mis pani põhiosas paika uue töölepinguseaduse eelnõu, kust olid kõige töötajavaenulikumad punktid välja nopitud. Pingeliseks läks taas sügisel, kui algasid parlamendidebatid, mida vürtsitas Keskerakonna halastamatu kriitika.
Ametiühinguid solvas eriti see, et valitsus taganes ühepoolselt varem antud lubadusest jõustada töösuhete uus regulatsioon 2010. aasta 1. jaanuari asemel juba 2009. aasta juulis. Peale jäi valitsusliidu tahe ja riigikogu kinnitas tuhandeid mõjutava seaduse 17. detsembril.