Lapsed enam lotot mängida ei tohi

Üheksa-aastased Marit ja Merit Tõnisson küsisid eile kumbki 10-kroonise lotopileti ning esimene neist võitis 15 krooni. Homsest nad lotot enam osta ei tohi. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui veel täna võib laps poest koos kommide ja limonaadiga ka mõne lotopileti osta, siis

homsest ehk uuest aastast on see tehing väikestele keelatud.

1. jaanuarist jõustuva hasartmänguseaduse järgi võib loteriid mängida isik, kes on vähemalt 16 aastat vana. Seni kehtinud seaduses loteriidel osaleja vanuse alampiiri kirjas ei olnud, nentis rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Sören Meius.

«Vanusepiirangute kehtestamine on tingitud eelkõige vajadusest kaitsta alaealisi, kes on kergesti mõjutatavad,» selgitas Meius. «Lapsed ju ei tea, kui väike on võimalus lotomängus võita. Riikliku õppekava alusel peab õpilane omandama lihtsama tõenäosusteooria alles põhikooli lõpuks ning 9. klassi lõpetajad ongi umbes 16-aastased.»

Sõltuvus ohustab noori

Meius märkis, et kasiinosõltlased ja hasartmängud teevad Eestis tõsist muret ning lotomängu vanuseline piiramine peaks aitama hasartmängu sõltuvust vähendada. Algatus loteriidele vanusepiirangu seadmiseks tuli seaduseloojatelt ning tugines uuringutele, mis kinnitavad, et hasartmängud on noorte seas tõusev trend.

Uuringud hasartmängusõltuvuse leviku kohta on tehtud 15–74-aastaste Eesti elanike seas 2004. ja 2006. aastal. Meius tõi fakte viimasest uuringust, millest selgus, et nii loterii- kui kasiinosõltlasi on Eestis ühepalju ehk 1,7 protsenti elanikkonnast.

Peaspetsialisti sõnul on teine tähtis punkt uuringu kokkuvõttes tõdemus, et kokkupuude hasart- või õnnemängudega on sagedasem meeste ja noorte, enamasti õpilaste seas. Just noortel mängijatel on ka sõltuvus kergem tekkima.

Täiskasvanu juuresolekul tohib laps siiski oma käega lotopileti valida. «Seadus keelab alla 16-aastasel isikul loteriis osaleda, aga kui ostutehingu sooritab täiskasvanu, ei ole laps panust teinud,» ütles Meius.

Kui müüja müüb alla 16-aastasele lotopileti, näeb seadus selle eest ette trahvi kuni 12 000 krooni füüsilisele ja kuni 40 000 krooni juriidilisele isikule. Füüsilise isiku karistuseks võib olla ka arest. Kui alaealine tabatakse lotopiletit ostmas enne lubatud iga, siis last ega tema vanemaid ametniku kinnitusel ei karistata – karistus kehtib müüjale.

Eraldi keeld on totomängu kohta, mis on lubatud alates 18. eluaastast. Toto on mäng, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, seega on tegu kihlvedude ja totalisaatoritega.

Piirangud ka teistes riikides

Kasiinos hasartmängimise alampiir on nii vana kui uue seaduse järgi 21 eluaastat. Sellest noorem inimene ei tohi mängida kaughasartmänguna korraldatavat õnne- ja osavusmängu, näiteks interneti vahendusel, ega viibida kasiinos.

Samasugused karistused kui lotomängu ealise reegli rikkumise eest ähvardavad ka kasiino ja totomängu reeglite rikkujaid.

«Lotomängimisele on ealise piirangu kehtestanud näiteks Prantsusmaa, Ungari, Holland, Slovakkia ja Bulgaaria, kus vanusepiirang on 18 aastat,» lisas Meius.

Eesti Loto ei soovinud seadusemuudatuse kohta arvamust avaldada. Ettevõtte nõukogu esimees Ardo Ojasalu teatas, et seadused on täitmiseks.