Nõudeid hakatakse jagama täiturite edukuse alusel

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt hakatakse edaspidi avalik-õiguslikke nõudeid täiturite vahel jagama nende töö edukuse alusel.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on avalik-õiguslike nõuete jaotamine täiturite vahel viimasel ajal palju teemaks olnud ja ka uue eelnõu eesmärgiks on muuta selliste nõuete täitmine veel tulemuslikumaks.

«Avalik- õiguslike nõuete jaotamiseks on täna loodud läbipaistev süsteem, mis ei lase juhtuda sellel, et täitur saab mõne asutuse ametnikuga paremini läbi ja seetõttu saab sellelt asutuselt rohkem nõudeid täitmiseks,» ütles Michal.

Ministri sõnul hakkavad nad muudatusega hindama ka nõuete täitmise edukust, mis tagab, et selgelt mõõdetavate ja avalike numbriliste kriteeriumite alusel hakkab tulemuslikumalt töötav täitur saama tulevikus ka rohkem tööd.

«Ja seda edetabelit uuendatakse regulaarselt – kui keegi jätab oma töö tegemata ja maksumaksjale raha välja nõudmata, saavad rohkem tööd teised efektiivsemad täiturid,» sõnas Michal.

Justiitsministri sõnul on avalik-õiguslikud nõuded - trahvid, sunniraha ja maksuhalduri ettekirjutused, tegelikult võlg Eesti riigile. «Ja see pole sugugi mingi tühine summa – näiteks eelmisel aastal anti täiturite menetlusse 105 245 avalik-õiguslikku nõuet kogusummas ligi 83,5 miljonit eurot. Loomulikult on kõigi korralike maksumaksjate huvides see, et neid nõudeid võimalikult edukalt täidetakse.»

Eelnõu kohaselt hakkab avalik-õiguslike nõuete jaotamine toimuma süsteemi alusel, mille eesmärgiks on motiveerida täitureid nõudeid veelgi tõhusamalt menetlema.

«Ehk teisisõnu – mida tõhusamalt kohtutäitur nõudeid menetleb, seda rohkem talle avalik-õiguslikke nõudeid ka jagatakse. Konkreetsetel tulemustel põhinev konkurents on alati avalikkuse huvides, sest nii saab maksumaksja sama raha eest paremat teenust,» selgitas Michal.

Minister märkis, et aasta algusest on avalik-õiguslike nõuete jagamise õigus antud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning täna võib öelda, et uuele süsteemile üleminek on ennast õigustanud ja koda on neile pandud ülesandega hakkama saanud.

Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Avalik-õiguslikest nõuetest 50% jaotatakse paremusjärjestuse alusel ja 50% võrdselt tööpiirkonna täiturite vahel. Paremusjärjestus koostatakse iga kohtupiirkonna kohta eraldi igaks aastaks.

Nõuete jagamise kriteeriumid töötati välja justiitsministeeriumi ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja koostöös. Muudatuse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda loodi 2010. aasta 1. jaanuaril, reaalset tööd alustati sama aasta märtsis. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid, ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid. Eestis tegutseb täna 47 kohtutäiturit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles