Valijatele antud lubadusi kiiresti täitma asunud Isamaa ja Res Publica Liit peab veidi kannatust varuma, kuna võimupartner Reformierakond lükkab kõrgharidusreformi vastuvõtmise uude aastasse.
Kõrgharidusreform tekitab võimupartnerite vahel pingeid
12. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgharidusreform jõuab tuleval neljapäeval riigikokku esimesele lugemisele ja ideaalis näeb IRL, et reform võetaks 15. detsembril juba vastu. «Sellisel kujul ei nõustu me mitte mingil juhul haridusreformiga,» tunnistas aga mitu Reformierakonna saadikut, kes ei mõista, miks on IRL hakanud nii tormakalt tegutsema. Riigikogul seisab ees ka eelarve menetlemine, mille kulgu ei kavatse opositsioon kindlasti kiireks ja sujuvaks teha.
IRL omakorda ei mõista, miks soovib Reformierakond reformi pidurdada ja teemat neilt kaaperdada. Kaaperdamise märgiks peavad nad Reformierakonna plaani korraldada tuleval nädalal riigikogus konverents, mille keskmes on kvaliteedireform kõrghariduses. «Me oleme nõus reformi aasta võrra edasi lükkama, kuid me ei ole nõus tempot alla laskma,» vastavad IRLi inimesed Reformierakonna aeglustuskäigule.
Siseminister ja üks IRLi peamehi Ken-Marti Vaher on öelnud, et kõrghariduse reformi vastuvõtmine on prioriteet enne IRLi uue esimehe valimist jaanuari lõpus. Reformierakond soovib aga reformi puhul selgust väga mitmes küsimuses: näiteks ei ole veel valmis riigi ja kõrgkoolide vahel sõlmitava tulemuslepingu näidismudel. Ka pole täit selgust, kuidas hakkab välja nägema ülikoolidele tegevustoetuste määramise mehhanism. Aaviksoo lubas näidislepingu valmis teha novembri lõpuks.
Reformierakond soovib, et eelnõus oleks puust ja punaselt lahti kirjutatud see, kuidas tagada tudengi õppekvaliteet, kui praeguses eelnõus on nende hinnangul peaeesmärgiks vaid semestris 30 ainepunkti kogumine.
«Meie toetame reformi, kuid soovime, et kõrghariduse kvaliteeti tagavad sätted oleksid eelnõus tagatud,» ütles reformierakondlasest kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.
Ka rektorite nõukogu avaldas sel nädalal haridusminister Jaak Aaviksoole saadetud seisukohavõtus reformile toetust, soovides samas selle rakendumist aasta võrra edasi lükata. Reform teostub tõenäoliselt 2013. aasta sügisel, mis annab ka ülikoolidele vajaliku aja ümberkorraldusteks.
Rektorid tuletasid meelde, et hiljemalt tänavu novembris kinnitavad ülikoolid tuleva õppeaasta vastuvõtutingimused, mille põhjal õpilased teevad oma riigieksamite valikuid.
Rektorid soovivad, et moodustataks eraldi töörühm, kelle ülesandeks on koostada selge kontseptsiooni alusel tulemuslepingu projekt, ja teised reformi alusdokumendid hiljemalt tuleva aasta 1. märtsiks.
Aaviksoo on valmis rektorite soove ja argumente arutama ning on tunnistanud eravestlustes ka oma võimupartnerile, et reformi aasta võrra edasi lükkumine ei ole tema jaoks probleem, kuid seaduse vastuvõtmise tempot tuleb siiski üleval hoida.
Sotsiaaldemokraadid kutsuvad aga valitsust üles kõrgharidusreformi kava riigikogust tagasi võtma, sest praegusel kujul ei too see nende nägemusel tasuta kõrgharidust, vaid võib hoopis piirata kõrghariduse kättesaadavust.
«Minister Jaak Aaviksoo on pakkunud välja eelnõu, mis ei taga mitte kuidagi tasuta kõrghariduse loosungi elluviimist. Selle eelnõu vastuvõtmise tõenäoliseks tulemuseks on hoopis õppemaksu tasuvate üliõpilaste arvu kasv, rääkimata tekkivast suurest segadusest,» leidis kultuurikomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Jaak Allik.