Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Aaviksoo: reformi edasilükkamine oleks ülikoolidele kulukas

Haridusminister Jaak Aaviksoo pidas rumaluseks soovi kogu kõrgharidusreform aasta võrra edasi lükata, sest see läheks juba ülikoolidele kalliks maksma. Küll aga oli ta valmis arutlema teatud punktide edasilükkamise teemal.

Ettepaneku reformi jõustumine aasta võrra – 2012. aasta sügiselt 2013. aasta sügisesse – edasi lükata tegi eile riigikogus eelnõu esimesel lugemisel koalitsioonipartner Reformierakond. Sama on varem soovitanud rektorite nõukogu.

«Ma arvan, et kõiki punkte aasta võrra edasi lükata oleks lihtsalt rumalus. Kõrgkoolid kaotaksid sellega nii palju raha, et see kindlasti ei oleks otstarbekas. Aga mõningaid punkte – võib arutada! Kui on konkreetsed põhjendused ja viidatakse, mis punktide edasilükkamist soovitakse, siis mina olen küll valmis arutama,» ütles Aaviksoo.

Küsimusele, millistes punktides ta edasilükkamist siis võimalikuks peaks, ei soovinud Aaviksoo vastata, oodates sooviavaldusi edasilükkajatelt. «Kõike on võimalik teha ettepandud aja raamides, kui tahetakse. Ma saan aru, et ega see lihtne ei ole ja tööd tuleb kindlasti rohkem teha,» lausus ta.

Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land põhjendas tänasel kõrgharidusreformi konverentsil edasilükkamise ettepanekut muuhulgas ka sellega, et siis haakuks paremini ka üliõpilaste vajadus õppetoetuste süsteem välja töötada. «Need peaksid käivituma võimalikult samaaegselt,» sõnas Land.

«Praegu ülikoolid tunnevad, et ettevalmistus pole olnud piisav, tempo olnud väga kiire, ülikoolid ei suuda nii lühikese ajaga viia end vastavusse uute reeglitega, ilma et üliõpilased ei kannataks. Kui me peaks hakkama 1. septembrist 2012 üliõpilasi võtma vastu tasuta õppekohtadele, siis me ei ole selleks praegu ette valmistatud,» rääkis Land.

Tema sõnul on ülikoolid on teinud analüüsi, kui palju langeb rahaline tulubaas langeb nende võrra, kes täna on oma õpingute eest maksnud. «Summad on varieeruvad – osades ülikoolides kõrgemad, osas madalamad, aga ettevalmistus on peamine argument,» rõhutas rektor.

Minister Aaviksoo rõhutas konverentsil, et reformi aasta võrra edasilükkamine on ülikoolidele väga kulukas. «Praeguseks on ülikoolidel RKT-lepingute [riikliku koolitustellimuse – toim.] alusel tekkinud võlg, mille võrra peab seadusest tulenevalt rahastamist vähendama. See läheb ülikoolidele maksma 20-30 miljonit eurot. Kas see aastane hind on seda väärt, et reformi edasi lükata?» päris Aaviksoo Landilt.

«Siin on ülikoolid teisel seisukohal – me ei näe, et meil oleks võlg RKT mittetäitmise osas. Me oleme küll raha kulutatud, kuid minister on ka ise öelnud, et me peaksime vaatama ka üliõpilaste enda valikuid. Ülikoolid on kulutanud selle raha ära üliõpilaste õpetamiseks,» vaidles Land.

«Ma tahaksin konkreetseid ettepanekuid, mis punkti nad ei suuda ette valmistada. Ma näen, et nad ilmselt võtavad abstraktse seisukoha, et lükkame edasi, et pikendada praegust olukorda. Aga kui praeguses olukorras on iga aasta 30 miljonit kahjumit, siis ma arvan, et see ei ole vastutustundlik,» oli minister resoluutne.

Lisaks rahale pidas haridusminister suureks ikkagi ka kvaliteedi probleemi. «Kui võetakse tõesti kõik vastu, siis juhtuvadki meil need Martin Luther Kingid ja muud murelikud asjad. Mingi akadeemiline vastutustunne võiks tekkida enne, kui edasilükkamise tahtmine peale tuleb,» arvas minister.

Üliõpilased tahavad otsuseid

Kõrgharidusreformi toppamise vastu oli ka üliõpilaskondade liidu esimees Eimar Veldre, kelle sõnul toimus eile riigikogus eelnõu venitamine. «Aeg on otsustada, aeg on põhimõttelised valikud teha. vaadata, kes on tasuta õppijate ring, kas seda arvutatakse ainepunktide summa või koormuse järgi, kas tuleb juurde õppetoetuste süsteem kohe või hiljem, rahastamiskriteeriumid ja nii edasi. Me ei tahame, et sisulised otsused tehtaks ära. Muidu on täna keeruline öelda, mida me viime edasi või lükkame tagasi,» oli Veldre seisukohal.

Veldre tõi ka esile, et kui praegu õpib kõrgkoolides keskeltläbi 70 000 üliõpilast ja lõpetab aastas 10 000 tudengit, siis üks oluline number selles kontekstis on veel – ligi 10 000 tudengit aastas katkestab oma õpingud. «Ma arvan, et reformi tuleb teha just nende pärast, et neid ei oleks nii palju, et nii palju inimesi ei peaks kõrgkoolist lahkuma – olgu see vale erialavalik või sotsiaalmajanduslik olukord, mis ei lasknud neil õpingutele pühenduda.»
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Täna 11:45
Otse: president Ilvese ja Obama pressikonverents Eesti Pangas
Täna 16:00
Otse: Barack Obama kõne Nordea kontserdimajas
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mart Kalm

53

Mart Kalm

kunstiteadlane ja akadeemik

Jaan Rannap, 83

lastekirjanik

Viive-Riina Ruus, 78

pedagoogikateadlane

Valdur Saks, 71

biokeemik, akadeemik

Väino Land, 65

muusik

Jaak Uudmäe, 60

kergejõustiklane

Eve Kask, 56

graafik

Liisa-Ly Pakosta, 45

poliitik

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,762 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 02.09.2014