Kuigi KredEx pakub juba juuli keskpaigast võimalust taotleda 50-protsendist toetust kokku ligi 500 elektriauto ostmiseks, on seni laekunud vaid 12 avaldust.
Toetust on taotletud vaid tosina elektriauto ostmiseks
20. november 2011, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meile on tänaseks laekunud 12 toetustaotlust elektriauto ostmiseks, neist 5 taotlust on esitanud eraisikud ning 7 juriidilised isikud,» rääkis KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler. «Tagasi pole lükatud ühtegi taotlust.»
KredEx võtab alates 18. juulist vastu taotlusi elektriautode ostu toetuseks. Toetust saavad taotleda era- ja juriidilised isikud ning toetusmäär on kuni 50 protsenti elektriauto soetamise hinnast või liisingu esmasest sissemaksest, kuid mitte rohkem kui 18 000 eurot. Orienteeruvalt antakse toetust 500 elektriauto soetamiseks.
«Taotlejate arv võiks olla suurem, kuid tegemist on uudse tehnoloogiaga, mis on inimestele tundmatu ja ka kallis,» seletas Adler. «Samuti mõjutab taotluste arvu hetkel Eestis saadaval olevate mudelite väike valik.»
Tema sõnul võib automüüjate tagasiside põhjal öelda, et huvi elektriautode vastu on suur, kuid paljud inimesed ootavad talve, et näha, kuidas autod Eesti kliimas hakkama saavad. Samuti oodatakse uudiseid kiirlaadimispunktide valmimise kohta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa rääkis, et esimese kolme kuu tulemuste põhjal on vara teha pikaajalisi järeldusi.
«AMTELi statistika näitab, et ajalooliselt on automüügi tippkuud olnud kevadperiood. Seega eeldame ka taotluste aktiivsuse kasvu just kevadel,» sõnas ta.
«Üks aspekt, mis hoiab tarbijaid hetkel ilmselt tagasi on puuduv infrastruktuur. Seega, kui saame alustada kiirlaadijate paigaldamisega, mõjutab see kindlasti otseselt huvi elektriautode vastu,» lisas Otsa.
Kolmandaks tõi ta välja reaalse talvetingimuste kogemuse.
«Paljud soovivad enne lõpliku ostuotsuse tegemist näha, kuidas Mitsubishid Eesti talvekliimas vastu peavad,» ütles Otsa. «Neljandaks, loodame et ka elektriautode valik suureneb järgmisel kevadel. See on kindlasti oluline aspekt suurema huvi tekkeks.»
Otsa lisas, et kui peaks tekkima olukord, et huvi märgatavalt ei suurene ja kvoodirahasid jääb üle, tuleb sel teemal kvoodiostjaga läbi rääkida võimalikud variandid, mis sellest rahast saab.
Hetkel toimub riigihange elektriautode laadimisvõrgu ostmiseks ja paigaldamiseks ning operaatorteenuse osutamiseks. Hankele laekus neli pakkumist ning hanke võitja peaks selguma detsembri alguseks.
Hanke raames ostetav laadimisvõrk koosneb kuni 200 laadimisseadmest. Hanke maksumus jääb vahemikku 7–10 miljonit eurot.
Kiirlaadimisjaamad rajatakse kõikidele põhimaanteedele ja kõrvalmaanteedele vahemaaga umbes 40–60 km. Kiirlaadijad paigaldatakse eraldi ka kõikidesse enam kui 3000 elanikuga linnadesse ja asulatesse.
«Hetkel peame läbirääkimisi maaomanikega kiirlaadimispunktide paigaldamiseks. Tänase päeva seisuga oleme sõlminud kokkulepped ligi 100 kinnistuomanikuga laadimispunktide paigaldamiseks nendele kuuluvatele kinnistustele, osadele tuleb mitu laadimisseadet,» rääkis Adler. «Loodame kõikide laadimispunktide asukohad avalikustada hiljemalt selle aasta lõpuks. Kiirlaadimisvõrk ise valmib aasta pärast.»
Elektriauto ostmise toetuse saamiseks saab taotlusi esitada 2012. aasta 30. novembrini või kuni vahendite jätkumiseni.
Elektriautode toetust finantseeritakse Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporation vahel sõlmitud lepingu alusel CO2 kvoodi müügist saadud vahenditest. Ka augustis alanud 143 155 eurot maksev teavituskampaaniat finantseeritakse nendest rahadest.